Päev 3 - Jumala Sõna alusel palvetamine

Rääkimine Jumalaga, kes on meist täiesti teistsugune, võib olla raske. Sageli on kergem olla söömata (st paastuda), kui hakata aktiivselt palvetama. Seega, mida me ütleme, kui Jumalaga rääkima hakkame? Millest Talle vestelda meeldib? Peame õppima ära Jumala keele, et Temaga suhelda. Seda saab teha kasutades pühakirja sõnu palves. Piibel ongi teglikult terve raamat vaimulikke sõnu. Kui Sa hakkad rääkima oma palvete ajal Piibli põhjal, juhitakse Sind täiesti teistsugusele tasemele palves, lihtsalt selle pärast, et Piibli keel on meie keelest niivõrd teistsugune. Sa õpid ära uue keele --Vaimu keele.  1 Korintlaste 2:13 ütleb: ja seda me ka räägime mitte sõnadega, mida õpetab inimlik tarkus, vaid mida õpetab Vaim, ja seletame vaimseid asju vaimsete (sõnade)ga. (lisatud rõhuasetus ja sulgudes olev). Vaimsed (Vaimu õpetatud) sõnad erinevad selle salmi põhjal meie tavalistest, inimlikest  sõnadest. Seepärast ongi Jumala rahvas läbi aastatuhandete kasutanud Piibli palvetamise mudelit --kõva häälega välja ütlemist--iga päev  (vaata Joosua 1:8; Efesose 5:18–20; Kolossa 3:16). Enamik kristlasi on alati palvetanud Piibli järgi—seda praktikat on sajandeid tuntud kui  lectio divina, ehk 'püha lugemine'. Juba päris alguses käskis Jumal Joosual mõtiskleda käsuõpetuse üle  “päeval ja ööl” (Joosua 1:8). Loomulikult oli käsuõpetus Jumala enda sõnad, mida Ta Moosese kaudu otse oli andnud. Mooses, Jumala sõber (2 Moosese 33:9-11), kuulas, kui Jumal temaga rääkis. Seejärel õpetas ta Jumala sõnad Joosuale ja ülejäänud iisraellastele. Nemad omakorda õpetasid oma lapsi ja nii edasi. Igal juudi poisilt eeldati kogu Toora, s.o 5 Moosese raamatu peast teadmist bar mitzcah ajaks, kui nad olid 13-aastased. Nad pidid laulma (palvetama) Jumala sõnu iga päev.  Jumala rahvas on alati palvetanud Piiblit, Varakiriku ja keskaja kloostrid muutsid Piibli palvetamise praktika peeneks kunstiks. Nad jagasid Joosua 1:8 antud käsu mõtiskleda käsuõpetuse üle neljaks konkreetseks elemendiks, mida hiljem hakati tundma kui  lectio divina: Lectio (lektsioon), mis tähendab  “lugemist,” mille all mõeldi Pühakirja lühikese teksti korduvat ettelugemist; meditatsioon – püüdlus mõista teksti tähendust ja teha seda tähenduslikuks iseenda jaoks Kristuses.  oratio, mis tähendab "palvet", mis on isiklik vastus tekstile  contemplation, tõlkes “mõtisklemine,” vaadata midagi pikka aega. Selle viimase elemendi mõte on selles, et mõnikord Jumala armust läbiimbununa tõstetakse kedagi meditatsioonist kõrgemale, seisundisse kus nähakse teksti kui müsteeriumit ja reaalsust: tullakse kogemuslikku kontakti Sellega, kes on teksti taga ja kõrgemal kui tekst.  Piibli palvetamise kasu on selles, et see paneb Sind uue julgusega sisenema armutrooni ette, sest Sa tead, et palvetad Jumala tahte kohaselt (1 Johannese 5:14–15) Ja selle asemel, et me vaid loodame saada vastuseid oma palvetele, võime olla kindlad—toetudes Jumala tõotustele —et palved, mis on palutud Tema tahte järgi, saavad vastatud. Kui palvetad Piibli järgi, siis hakkad Sa mõistma, kuidas Jumal näeb Sind ja kuidas teisi. Armastus enda ja teiste suhtes kasvab. Kuid miski pole võimsam kui Püha Vaimu ilmutus Jumala Pojast Pühakirja sõnade kaudu. Nii nagu jüngritel Emmause teel, iga süda hakkab põlema, kui Jumal ennast ilmutab. Kui ta võtab endalt ära katte ja meil on arusaamine sellest, mida ta ütleb, siis on tulemuseks kirglik armastus. Üle kõige muutub armastus Jumala vastu sügavamaks. Paastudes peatu regulaarselt ning imetle Teda läbi suurima ilmutuse, mida Ta on iial meile andnud iseenda kohta--läbi Piibli. Öeldes Tema sõnu valjusti Temale tagasi, hakkab Püha Vaim ilmutama Sulle Kristust. Kõik Piibli sõnad viivad Sind selle Autorini ... ja tagajärjeks on kirglik igatsus Jumala järele. [1] ESBS meeskonna nimel, Stacey Campbell Tõlgitud: Day 3 - Praying the Word of God [1] Väljavõte raamatust Praying the Bible, The Pathway to Spirituality, by Wesley and Stacey Campbell, Chosen Books.