Päev 24. Rassid evangeeliumi vaatenurgast

Autor: Stuart Greaves, IHOPKC üks juhtidest

Kirjakoht:

“Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad liitnud üheks ja

lõhkunud maha vaheseina - see tähendab vaenu - oma ihu kaudu,

kui ta muutis kehtetuks käskude Seaduse, et luua

eneses need kaks üheksainsaks uueks inimeseks, tehes rahu,

ning et lepitada Jumalaga mõlemad ühesainsas ihus risti

kaudu, surmates risti peal vaenu.

Ta on tulnud ja kuulutanud rõõmusõnumit rahust teile,

kaugelolijaile, ja rahu lähedalolijaile..”

Efeslastele 2:14-16

Mõtisklus:

Me ei saa rassiküsimust ignoreerida ega käsitleda kui vasakpoolsete, parempoolsete, Barack Obama, Donald Trumpi või kelle iganes jutupunkti. Möödunud aasta rassirahutuste laine Ameerikas politsei poolt tapetud mustanahaliste toetuseks Los Angeleses, Fergusonis, Baltimore’s ja teistes paikades oli justkui mitterahuldavalt sooritatud tunnikontroll.

Kristuse kogudus kaasajal ja tulevikus peab selliseid teemasid käsitlema piisava empaatiavõime ja prohvetliku väega, Kristuse kuningriigi evangeeliumi kaudu. See nõuab julget tagasivaadet ajalukku, et võiksime mõista, mis meid ees ootab. Jeesus kinnitas, et “rahvas tõuseb rahva vastu” (Matteuse 24:7).

Rasside teema pole vaid liberaalidele ja konservatiividele. Inimgruppidevaheline vaen on ühiskondlik patt, millele Kristus vastandus ning jätkuvalt vastandub oma evangeeliumi kaudu. Nahavärvist sõltumata (musta- ja valgenahalised, latiinod jne) tahavad inimesed olla TEMA meeskonnas, et kõik need, kes on Kristuses, oleksid Tema aulise armu tunnistajad.

Lõppkokkuvõttes on evangeelium ainus lahendus kasvavatele kultuurilistele pingetele. Jeesus teadis, et rahvas tõuseb rahva vastu. Kristuse kogudus on parim paik, kus üksteise vastu varem vaenulikud olnud kultuurid armastuses koos tegutseda võiksid (Efeslastele 2:16).

Palve:
“Andesta meile, Jumal, et oleme Sinu sõna tõest pidanud tähtsamaks inimestele meele järgi olemist. Sina oled Jumal, kelle Sõna on tõde, valguseks meie jalgteel. Tõsta kõrgeks sel tunnil oma Nimi ja Sõna!”

Tõlgitud veebilehelt: http://www.azusanow2016.com/article/day-24-race-gospel-perspective

Päev 23. Õnnistamises peitub sinu pärand

Autor: Rustin Carlson, Rock The Nation teenistuse asutaja

Kirjakoht:

“Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega

sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.”

Johannese 12:24

Mõtisklus:

Mida teha, kui Jumal tahab sinu “Iisakit”? Minu “Iisak” oli Rock The Nations (RTN) organisatsioon, mille olin asutanud 1993. aastal, kuuludes samal ajal kohaliku Kansase linna koguduse liikmeskonda. Viie aasta jooksul 1990-ndatel õnnistas Jumal organisatsiooni noorteüritusi oma suveräänse ligioluga kõikjal üle Ameerika Ühendriikide.

1997. aasta lõpus oli mul kohtumine Jumalaga, kus Ta palus RTN-teenistuse maha panna ja lasta sel “surra”. Ta palus mul koos teenistusega minna rambivalgusest eemale, lubadusega, et ühel päeval äratab Ta RTN-teenistuse taas ellu ja toob mind selle juurde tagasi. “See on valus, aga Mina olen sinuga,” oli Tema lubadus. Jumal teadis, millest Ta rääkis.

Kuna mind Kristuse ihus ümbritsevad juhid armastasid Jeesust ning Jumala ligiolu väga, arvasid nad, et olin Jumalat valesti mõistnud. Nende teisitimõistmiste tõttu tundsin end reedetuna ja õigupoolest polnud mu südamehaav kunagi varem nii sügav olnud. See oli nii sügav, et jätsin oma teenistuse 17-ks aastaks maha. Iga mööduv aasta kasvatas minus andestamatuse vähktõbe ning see ähvardas kõike ja kõiki, keda armastasin.

Andestamatus on hinge vähkkasvaja, varas, mis röövib Jumala kõrgeima eesmärgi me eludest. Püüdes aastate jooksul korduvalt andestada ja edasi liikuda, ei olnud ma selleks võimeline. Võitlesin sisemusse kinnitatud konksuga, millest ma ei suutnud vabaneda ning iga mööduv aasta muutis mu maailma ahtamaks ja süngemaks. Ma olin kui maa-aluses varjendis peidus.

Ühel õhtul 2015. aasta alguses sai mul küllalt. “Isa, lihtsalt anna mulle teada, mida pean muutma ja ma kuuletun koheselt,” oli minu palve. Hetkeline vastus Temalt oli: “Sinu südames on andestamatust!” Jumala juhised vabanemiseks olid järgmised: “Tõuse homme hommikul üles ja palu Mind kõva häälega, et Ma õnnistaksin neid, kes sind nii sügavalt on haavanud. Korda seda iga päev!” Nii ma tegin. Ja mida rohkem ma palvetasin, seda enam näitas Issand  mulle, kuidas palvetada. Õige pea avastasin enda sees solvumised paljude inimeste peale. Minu silmad avanesid ja see, mida nägin, ei meeldinud mulle.

Järgnevate kuude jooksul korraldas Jumal suveräänselt lepituse iga juhiga, kellest olin võõrdunud. Tema seadis kõik valmis. Mina ilmusin lihtsalt kohale. Ja me kõik tunnistasime oma eksimusi. Niipea, kui hakkasin teisi õnnistama, hakkas õnnistus minu ellu voolama. Kõigest paari nädala jooksul oli Jumal mind maast üles tõstnud ning pühkinud pori mu kuuelt ja näolt. Ma sain vabaks! Sisemiste solvumiste konks oli kadunud.

Sõbrad, õnnistuste maa on olemas ning see on maa, kus asub pärand! Me ei jõua pärandini ilma andestuse jõgesid ületamata. Üks Jumala retsepte andestamatusest vabanemiseks on paluda õnnistust neile, kes meid on haavanud. Mida rohkem õnnistad, seda enam saad õnnistatud! Me ju teame, et see on tõsi! “Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?” (Luuka 11:11)

Viska oma leib vee peale viiludena ja saad leivapätsid tagasi! Õnnista neid, kes sind on haavanud ja sa leiad oma saatuse!

Palve:

“Isa, Sa oled meiega nii kannatlik! Ja meie oleme nii nõrgad. Me ohverdame rõõmsalt ja innukalt Sulle selle, mida me ise ei suuda teha oma rahvaga, Issand. Me ei suuda teha seda, mida vaja, oma jõupingutustega. Seetõttu valmistame taas ette oma südamed, et tulla Sinu ette, seista Sinu ees ja kogeda vabastust, mida Sina pakud! Jeesuse nimel, aamen!

Tõlgitud veebilehelt: http://www.azusanow2016.com/article/day-23-blessing-holds-your-inheritance

Päev 22. Kõrbeisade tarkus

Henri Noweni põhjal.
Katkendeid raamatust "The way of the heart, 1981".

Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; 
mina ei anna teile nõnda nagu maailm annab. 
Teie süda ärgu ehmuguja ärgu mingu araks! (Joh 14:27)


Kuidas teenida inimesi ajal, kui silmapiiril terendavad rahutused, mida pole võimalik vältida ning kasvavad hirm ja võimetusetunne?  Tänapäevases meeltele orienteeritud maailmas on meil vaja järgida ranget distsipliini, et jõuda südame palveni, olukorda, kus me võime kuulda juhatust Temalt, kes meie sees palvetab.

Rooma ülik Arsenius, olles palunud Jumalalt, kuidas saada päästetud, sai vastuseks sõnumi: "Põgene maailmast, ole tasa ning palveta lakkamata." Eraldatus, vaikus ja pidev palve on kõrbeisade vaimsuse keskpuntiks. Oma tähtsust pole need kaotanud ka praegusel ajal.

Eraldatus võimaldab me käitumisel kujuneda mitte selle maailma nõudmiste, vaid uuendatud Kristuse meele põhjal. Vaikus takistab me sõnaohtral maailmal meid lämmatamast ning õpetab meid rääkima Jumala Sõna. Pidev palve annab eraldatusele ja vaikusele nende õige sisu. Pideva palve kaudu allutame oma meeled südame häälele ning justkui siseneme Jumala südamesse, kes on kogu ajaloo võtnud oma igavesti loova ja taasloova armastuse rüppe.

Eraldatus, vaikus ja pidev palve aitavad meil päästa ennast ja teisi meie enesehävitusliku ühiskonna laevahukust. On suur kiusatus vihastuda vihastajatega, valjuhäälselt kisades õpetada kõiki, kuhu minna, mida teha ning kuidas käituda. On suur kiusatus saada niivõrd hõivatud selle maailma agoonia ja muredega, et upume koos nendega, keda päästa üritame.

Kui Kristus on meid kujundanud oma elavaks tunnistajaks läbi eraldatuse, vaikuse ja pideva palve, pole meil vaja enam muretseda, kas me ütleme õigeid sõnu või kas me kehakeel on ikka õige, sest Kristus teeb siis oma ligiolu meie kaudu tuntavaks, isegi kui me seda ei taju. Need kolm distsipliini õpetavad meid seisma kindlalt, rääkima päästvat sõnumit ning vastu minema mistahes väljakutsetele lootuse, julguse ja kindlusega.

Palve.
Issand, õpeta meid, kuidas jääda vaikseks Sinu ees. Anna meile tarkust, et võiksime võtta aega Sinu jaoks, eraldudes selle maailma melust ja meeletusest. Anna meile armu jääda vaikseks Sinu ees. Õpeta meid kuulma Sinu häält ning seda mitte vaigistama oma südames. Toida meid oma Sõna läbi. Aita meil saada üheks Sinu ja üksteisega. Aamen. 

Päev 21. Palvefookus: Armastuse kasvamine koguduses

Autorid: TheCall ja Pasadena Rahvusvaheline Palvekoda

• Palveta, et südamed pehmeneksid ja Kristuse armastuse tundmine kasvaks (Filiplaste 1:9-11).
• Palveta armu rohkenemise (sisemise inimese tugevnemise) eest, et suudetaks andestada ka tõsist ebaõiglust (Matteuse 6:12,14, 15).
• Palveta armu rohkenemise (sisemise inimese tugevnemise) eest, et võtaksime vastu Püha Vaimu patutunnetuse südame salajase kibestumise osas ja vabaneksime solvumistest ning vihast (Taanieli 9:9).
• Käsi Kristuse ihus olevatel solvumise, viha ja kibestumise köidikutel puruneda (Luuka 10:19).
• Palveta, et tarkuse ja ilmutuse vaim näitaks igale kristlasele, kuidas kõndida siiras armastuses (1. Korintlaste 13).
• Palveta, et suureneks igatsus üheskoos maailma muutust tuua (toetada teenimistööd), et me võiksime olla ÜKS Tema käes (Hesekieli 37: 15-19).
• Kuuluta Aaroni õnnistussõnu (4. Moosese 6:24-26) üle Kristuse koguduse terves maailmas.

Tõlgitud veebilehelt: http://www.azusanow2016.com/article/day-22-prayer-focus-increase-love-church

Päev 20. Kuidas armastada oma vaenlasi? (II osa)

Teksti autor Dr. Martin Luther King Jr, baptisti vaimulik,

kes oli mustanahaliste õiguste eest seisva liikumise juht.  
(“Jõud armastada”, 1963)

Kirjakoht:  

Matteuse 5: 43- 45: “Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!”

Mõtisklus:
Püüame taas vastata praktilisele küsimusele: kuidas armastada oma vaenlasi?

Järgmisena peame mõistma, et kuri tegu, millega vaenlane (kes on ühtlasi meie ligimene) meid haavab, ei väljenda täielikult tema olemust. Midagi head võime leida isegi kõige hullema vaenlase juurest. 

Kõik me oleme mõneti skisofreenilised, sisemiselt traagiliselt lõhestunud. Püsiv kodusõda raevutseb meie kõigi sisemuses. Miski meie sees paneb meid kurtma koos Vana-Rooma luuletaja Ovidiusega: “Näen ja kiidan heaks parema, kuid järgin halvemat”; nõustuma Platoniga, et inimloomus on nagu sõjavankrijuht kahe kangekaelse hobusega, kes tahavad liikuda eri suundades; korrata koos apostel Paulusega: “Head, mida ma tahan, ma ei tee; halba, mida ma ei taha, ma teen.” See kõik näitabki, et head leidub ka meist halvimas ning halba parimas meie seast. Kui avastame selle tõe, siis oleme vähem varmad vihkama oma vaenlasi.

Kui vaatame oma ligimesest vaenlase pealispinnast ning kurjast impulsiivsest teost sügavamale, siis näeme temas nii mõndagi head ja mõistame, et tema kuritahtlikkus ja õelad teod ei esinda kogu tema olemust. Näeme oma ligimesest vaenlast uues valguses. Mõistame, et tema vihkamine on kasvanud välja hirmust, uhkusest, teadmatusest, eelarvamustest ja möödarääkimistest. Kuid sellest kõigest hoolimata teame, et Jumala-näolisus on möödapääsmatult “graveeritud” tema olemusse. Vaenlasi saab armastada mõistes, et nad ei ole täielikult kurjad ega väljaspool Jumala lunastava armastuse haaret.

Kolmandaks, me ei tohi igatseda vaenlase alistamist ega alandamist, vaid hoopis temapoolse mõistmise ja sõpruse võitmist. Mõnikord tahaksime alandada oma kõige vihasemat vaenlast. Ka temal on haavatavaid hetki, mil suudaksime ta alistada 'odaga läbi pistes'- me ei tohi seda teha! Iga sõna ning tegu peab teenima üksteisemõistmist ja vabastama need tohutud heatahtlikkuse varud, mis on viha paksude müüride taha kinni jäänud.

Palve:

Sina oled ANDESTAV Jumal. Andesta meile meie kättemaksust ajendatud teod. Anna meile armu andestada oma vaenlastele ja kõigile, kes meie vastu patustavad! (Matteuse 6:12)

Päev 19. Kuidas armastada oma vaenlasi? (I osa)

Teksti autor Dr. Martin Luther King Jr, baptisti vaimulik,

kes oli mustanahaliste õiguste eest seisva liikumise juht.  
(“Jõud armastada”, 1963)

Kirjakoht:  

Matteuse 5: 43- 45: “Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!”

Mõtisklus:

Proovime vastata praktilisele küsimusele: kuidas armastada oma vaenlasi?

Esmalt peame me arendama ja hoidma ülal võimet andestada. Kel pole jõudu andestada, on ilma ka armastuse väest. Vaenlast ei saa hakata armastama enne, kui meis on sisemine vajadus ikka ja jälle andestada neile, kes meid haavavad ja kannatusi põhjustavad. Ka on vajalik mõista, et andestamise peab alati algatama inimene, kelle vastu on eksitud- mõne suure kannatuse ohver, piinavast ebaõiglusest osasaaja, rõhumise all ägaja.

Pahategija võib paluda andestust. Ta võib süüvida endasse ja nagu kadunud poeg, liikuda allakäigutrepist üles, süda pekslemas igatsusest andeks saada. Kuid ainult tema poolt haavatud ligimene, koju jäänud armastav Isa, võib tõeliselt valada tema peale andestuse mahedat vett.

Andestus ei tähenda kurjade tegude mahasalgamist ega ümbermõtestamist. See tähendab pigem, et kordasaadetud halb ei jää enam takistuseks omavahelistele suhetele. Andestus on vajalik, et luua õhkkond värskeks stardiks ja uueks alguseks. Andestus on koorma äratõstmine ja võla kustutamine. 

Sõnad “ma andestan sulle, aga ei unusta kunagi, mida oled teinud,” ei väljenda andestuse tõelist olemust. Kindlasti ei saa inimene unustada, kui see tähendab toimunu täielikku mälust kustutamist. Kui me aga andestame, siis selles mõttes, et kuri tegu poleks enam vaimseks takistuseks, mis tõkestaks uuenenud suhet. Nii ei saa me ka iial öelda: “Andestan sulle, aga ma ei taha sinust enam kunagi midagi kuulda.”

Andestus tähendab lepitust, taasühinemist. Ilma andestamiseta ei saa keegi armastada oma vaenlasi.  Suutlikkus andestada määrab ka, kui palju suudame armastada oma vaenlasi.

(Jätkub...)

Palve:

Sina oled ANDESTAV Jumal. Andesta meile me kättemaksu teod. Anna meile armu andestada oma vaenlastele ja neile, kes meie vastu patustavad! (Matteuse 6:12)

Päev 18. Armastades oma vaenlasi

Teksti autor: Dr. Martin Luther King Jr, baptisti vaimulik,

kes oli mustanahaliste õiguste eest seisva liikumise juht.  
(“Jõud armastada”, 1963)

Kirjakoht:  

Matteuse 5: 43- 45: “Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja

vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage

nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju

oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!”

Mõtisklus:

Ilmselt ei ole ühtegi Jeesuse manitsust olnud raskem järgida kui käsku armastada oma vaenlasi. Mõned inimesed on siiralt kogenud, et selle käsu tegelik täitmine ei ole võimalik. Öeldakse, et lihtne on armastada neid, kes sind armastavad, aga kuidas saab armastada kedagi, kes avalikult ja kuritegelikult soovib sind hävitada? 

 

Teised, näiteks nagu filosoof Nietzsche, võtavad seisukoha, et Jeesuse üleskutse armastada oma vaenlasi on tunnistus sellest, et kristlik eetika on mõeldud nõrkadele ja argadele, aga mitte tugevatele ja julgetele. Nad ütlevad, et Jeesus oli ebapraktiline idealist. 

Vaatamata neile pealetükkivatele küsimustele ja pidevatele vastuväidetele, esitab Jeesuse käsk meile tänapäevalgi väljakutse, mida viivitamatult täitma peame. Rahvamässud üksteise järel on meile meelde tuletanud, et kaasaja inimene rändab vihkamise rajal-- teekonnal, mis viib meid needuse ja hävituseni.

Käsk armastada on kaugel “utoopilise unistaja” vagatsevast keelust, see on vältimatu eeldus ellujäämiseks. Armastus, isegi oma vaenlaste vastu, on võti meie maailma probleemide lahendamiseks. Jeesus ei ole ebapraktiline idealist: Ta on praktiline realist.
 

Olen kindel, et Jeesus mõistis vaenlase armastamise loomupärast raskust. Ta ei astunud kunagi nende kilda, kes räägivad libekeelselt moraalse elu kergusest. Ta mõistis, et iga ehtne armastuse väljendus kasvab välja püsivast ja täielikust alistumisest Jumalale. Niisiis, kui Jeesus ütles: “armastage oma vaenlasi”, ei olnud Ta tähelepanematu selle käsu karmide kvaliteedinõuete osas. Ometi mõtles Ta iga sõna, mida ütles.

 

Meie kohustus kristlastena on avastada selle käsu tähendus ja kirglikult taotleda selle elluviimist oma igapäevaelus. 

 

Palve:

Sina oled KAITSJA Jumal! Andesta meile, et oleme uhkusega end kaitsnud. Palun kaitse oma rahvast ja vabasta nad süüst! (Psalm 43:1-3)

Tõlgitud veebilehelt: http://www.azusanow2016.com/article/day-18-loving-your-enemies

Päev 17. Armastuse tähendus

Autor: Dr. Martin Luther King Jr, baptisti vaimulik,

kes oli mustanahaliste õiguste eest seisva liikumise juht

(“Jõud armastada”, 1963)

Kirjakoht:

Matteuse 5: 43-45: “Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja

vihka oma vaenlast! Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage

nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks - tema laseb ju

oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!”

Mõtisklus:

Armastuse tegelikku tähendust ei tohiks segamini ajada lihtsalt mõne sentimentaalse tundepuhanguga. Armastus on midagi palju sügavamat kui emotsionaalne sõnakõlks.

Ehk suudab kreeka keel selgitada selle sõna tähendust laiemalt. Kreekakeelses Uues Testamendis on armastuse kohta kasutatud kolme erinevat sõna: Eros on ilu väärtustav või romantiline armastus. Platoni kirjutistes on eros hinge igatsus jumaliku dimensiooni järgi. Teine sõna on philia - inimestevaheline armastus, intiimne kiindumus ja sõprussuhe. Me armastame neid, kes meile meeldivad ning me armastame, sest meid armastatakse.

Kolmas sõna on agape: mõistev ja loov, lunastav hea tahe kõigi inimeste suhtes. Ülevoolava armastusena, mis ei igatse midagi vastutasuks, on agape Jumala armastus, mis toimib inimsüdames. Sellel tasemel ei armasta me ligimesi mitte sellepärast, et nemad meid armastavad; ega ka sellepärast, et nende teguviisid meile meelepärasena näivad; või isegi mitte selle tõttu, et neis on mingi jumalik säde. Me armastame igat inimest, sest Jumal armastab neid.

Sellel tasandil armastame me inimest, kes teeb kurja, kuid vihkame kurja, mida ta teeb. Nüüd me mõistame, mida Jeesus mõtles, kui Ta ütles: "Armastage oma vaenlasi!" Me peaksime olema õnnelikud, et Ta ei öelnud: “Teile peavad meeldima teie vaenlased!”

On peaaegu võimatu, et kõik inimesed meile meeldiksid. "Meeldimine" on sentimentaalne ja kiindumuslik sõna. Kuidas saab meile meeldida inimene, kelle pühendunud eesmärk on meid purustada ja asetada loendamatul hulgal komistuskive meie teele? Kuidas saab meile meeldida inimene, kes ähvardab meie lapsi ja pommitab meie kodusid? See on võimatu!

Kuid Jeesus teadis, et armastus on suurem kui meeldivus. Kui Jeesus palub meil armastada oma vaenlasi, siis ei mõtle ta erose-või philia-armastust, vaid agape-armastust: mõistvat ja loovat, lunastavat head tahet kõigi inimeste suhtes. Ainult seda teed järgides ja selle armastusega vastates suudame olla Jumala, oma Taevase Isa lapsed!

Palve:

Taevane Isa, ma tulen praegu Sinu juurde ja palun, et Sa täidaksid mind oma elava armastusega kõigi inimeste vastu, hoolimata nende rassist, religioonist või erinevustest, mis teevad nad minu jaoks liiga kaugeteks, et neid aktsepteerida (Rm 13:8). Nad on kõik Sinu looming ja Sa igatsed kõikide päästet. Ma palvetan, et Sa annaksid oma tahte kohaselt mulle tarkust nendega suhtlemisel (Rm 13:10). Lase mul näidata tõelist kristluse palet, suheldes inimestega, kes tunduvad minust erinevad (3 Ms 19:18). Näita mulle Sinu eesmärki, miks nad on asetatud minu teekonnale ja millist teenimist igaüks neist vajab. Jumal, ma palun, et Sa aitaksid mul osutada kõigile inimestele tingimusteta armastust, mida Sina minule oled alati osutanud ja et see võiks avada ukse jagamaks Sinu täiusliku päästeplaani Jeesuse Kristuse, meie Issanda ja Päästja läbi (Jk 2:8). Aamen!

Tõlgitud veebilehelt: http://www.azusanow2016.com/article/day-17-meaning-love

Päev 16. Et võiksime koos tunnetada

Kirjakoht mõtisklemiseks
"Ja ma palvetan, et te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse, et te võiksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega" Efesose 3: 17-19

Mõtisklus:

Läbi sajandite on apostlid ja luuletajad nõustunud, et armastus on midagi ülimalt suurt ja imelist. Vastavalt Pauluse kirjale efeslastele on Jumala armastusel isegi kõrgus, laius, sügavus ja pikkus. Seega pole armastus kaugeltki ühemõõtmeline.

Paulus selgitab, et Kristuse armastus on nii suur, et ületab tunnetuse, aga sellegipoolest palvetab ta, et me võiksime seda mõista - tehes seda täielikult! Tegelikult Paulus mitte ainult ei palvetanud, vaid ka kannatas vangistamist, piinamist ja viletsust selleks, et tuua meid selle palve reaalsusesse.

Kui tõesti on nii oluline, et me taipaksime Jumala mitmekülgset armastust, siis võib-olla peaksime vaatama, kuidas Pauluse arvates seda teha tuleb. Usun, et võti on sellessamas kirjakohas ja eriti sõnades: võiksime koos tunnetada. Paulus teadis, et ainult läbi Püha Vaimu väe võime me üldse tõeliselt mõista Jumala armastust. Aga ta teadis ka, et peame seda tegema kõik üheskoos ...

Koos kõigi pühadega, kes on eele läinud; koos juutide ja paganatega; koos vanema ja noorema põlvkonnaga; koos meeste ja naistega; koos iga keele- ja rahvusgrupiga; iga perega; iga uskkonnaga. Koos "kogu Jumala püha rahvaga." Kui me tõesti usuksime, et see on nii, võib see muuta nii mõnedki asjad meie elus.

Võib-olla selle asemel, et tunneme end ohustatuna, kui peame suhtlema nendega, kes meist erinevad, tunneksime end isegi rohkem ohustatuna, kui peaksime neist eraldatud olema. Võib-olla usaldaksime rohkem Püha Vaimu inimlike tunnete asemel. Võib-olla palvetaksime siis nagu Paulus, et me võiksime koos tunnetada Tema armastust!

Palve:

"Taevane Isa, me täname Sind, et Sinu Püha Vaimu kaudu on meie meele vaim pidevalt uuendatud ja värskendatud. Me oleme riietunud uue inimesega, kes on loodud Jumala poolt elama tõe õiguses ja pühaduses (Efesose 4:23). Täname, et aitad meil põgeneda kurja köidikutest, et edaspidi teha Sinu tahtmist. Tahame üksteist armastada jumaliku armastusega, ühendatuna täielikus rahus, harmoonias ja õnnes. Jeesuse nimel me palume. Aamen.

Autor: Cheryl Amabile, eestpalvemisjonär ja ülistusjuht, asutus TheCall. 

Päev 15. Identiteet keset pingeid

"Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole, kes täidab oma eesmärgid minu suhtes." Laul 57: 2

Mõtisklus:  

Üks koht peale kodu, kus minu rahvusel ei olnud mingit seost mu identiteediga, oli kirik. See oli koht, kus tundsin end omaksvõetud, armastatud, vabana ning turvaliselt ja kuna mu vanemad olid tihedalt seotud kogudusega, veetsin seal palju aega.

 

Kui olin 14, kutsus üks valge klassivend mind enda ja oma noorterühmaga koos reisile  Floridasse. Lõpuks ometi! Ma olin minemas randa! (või nii ma arvasin) Sel hetkel ei teadnud ma veel, et ees ootas hoopis 12-tunnine bussireis Pensacolasse Florida osariigis koos kamba pööraste valgenahaliste lastega, et kohtuda näost näkku Jeesusega tõelise Püha Vaimu väljavalamise õhkkonnas.

Ma sain nii sügavalt puudutatud Selle Isiku tulises ligiolus, kes kudus mind kokku mu ema ihus, et see muutis radikaalselt mu vaateid sellele, kes Tema on, kelleks Ta mind oli loonud ja mida ma peaksin tegema hingeõhuga oma kopsudes mu ülejäänud elu päevil.

 

Koheselt võeti peaaegu kõik sügavad pettumused, valu, segadus ja viha minu noorest hingest üleloomulikult ära. Ma teadsin, et olin Tema poeg ja et mul oli pärisosa igaveses kuningriigis, mis on täiesti õiglane ja õige.

 

Varsti pärast seda tulin ma tagasi oma keskkooli ning käitusin täiesti erinevalt ja olin seletamatult enesekindel selles, kes ma olen (vähemalt keskkooliõpilase kohta).

Ma ei olnud kaugeltki täiuslik teismeline, tehes aeg-ajalt rumalaid valikuid ning üritades kohati erinevaid mässe ja tegin muid tobedusi. Aga sügaval oma vaimus hakkasin uskuma, et Jumal oli mind eraldanud saamaks juhiks tema auks ja osalemaks koos temaga ajaloo kirjutamises.

Palve:

Sa oled Jumal, kes täidab oma eesmärgid minu suhtes. Anna meile andeks, et oleme loobunud Sinu Sõnast ja Sinu tõotustest. Too esile oma Sõna ja oma tõotused.

Autor: Jonathan Tremaine Thomas, asutusest ‘The Ferguson Response’.

Päev 14. Palvefookus: Kristuse ihu ühtsus

Õige inimese palve on võimas ja tõhus. Jakoobuse 5:16b  

• Palu, et globaalsete vaimulike juhtide hulgas tuleks ärkamine, mis tooks kaasa ühtsuse [Laul 133: 1-3]
• Palu, et arm rohkeneks [sisemine inimene muutuks tugevaks], et Kristuse ihu võiks patutunnetusele õigesti reageerida ja ausalt tegeleda mineviku vigadega ning alandlikult otsida andestust [Jakoobuse 5:16]
• Palu, et Jumal vabastaks arusaama, et see, mis meid ühendab on tugevam, kui see, mis meid lahutab [Ilmutuse raamat 7: 9]
• Palu, et andestuse ja leppimise vaim võiks tervendada purunenud suhted: rassilised, uskkondlikud, piirkondlikud jms [Efesose 4:13]
• Palu, et ühtne taevane laul võiks nüüd olla vabastatud ka maa peal [Ilmutuse raamat 5: 9]
• Kuuluta, et uhkuse ja lõhenemise vaim saaks murtud ja et tuleks läbimurre Vaimu suure väe läbi [Apostlite teod 4: 29-31]

Autorid: Pasadena palvekoda ja TheCall

Päev 13. Usk leppimisse

"Aga ilma usuta on võimatu olla Jumalale meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et ta on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad." Heebrealastele 11: 6

 

Mõtisklus:

Läbi praeguste raputuste paneb Jumal nii musta- kui ka valgenahalisi usklikke ennast läbi katsuma. Ta paljastab südameid ja sunnib meid valima, kelle poolt oleme.

Kas jätkame oma religiooni, mis on jõuetu ja väeta? Või klammerdume Kristuse-keskse evangeeliumi külge, mis kuulutab Ilmutuseraamatu Jeesust, kes ostis endale rahva igast suguharust, keelest ja rahvast?

See Jeesus sunnib inimesi kõndima apostellikul teel ja järgima Heebrea kirja peatükk 11 toodud vaimulike esiisade ja -emade muistseid radasid kuni surmani. See Jeesus nõutab kiivalt taga oma unikaalset taevast tagatisraha, mis on Maal elavate inimrühmade südametes.

 

Palve:

"Sina oled Jumal, kelle Sõna on tõde, mis on mu jalale lambiks. Andesta meile, et oleme  ülendanud inimeste arvamuse üle Sinu Tõe Sõnade. Ülenda oma sõna ja oma nime sellel tunnil. "

Autor: Jonathan Tremaine Thomas, asutusest ‘The Ferguson Response’. 

Päev 12. Elu 'trumlis'

"Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed." (Ef 4:25)

Mõtisklus:  

Meie ühine väljakutse on võtta vastutus oma hoiakute ja vestluste suhtes peredes, sõpruskonnas ja kogudustes. See ei ole lihtne! Meil kõigil jääb puudu täistõe rääkimisest ka meie kõige usaldusväärsemates suhetes, veel vähem teistega, kes on meist veel erinevamad. Jumala armu ja halastuse läbi on meie ebaõnnestumised lahkesti rääkida ja kenasti käituda sisse arvestatud Kristuse armastusse, mis katab patu kinni. Püha Vaim suudab enam kui küll tuua meile patutunnetust meie valede suhtes ja võimaldab meil rääkida tõtt kogukonnas.

Jumal kasutab ebatäiuslikke kooslusi nagu "trumlit", et me saaksime küpseks, tema Poja sarnaseks. Mul oli lapsena trummel. See oli elektriline seade, mis pöörles nädalate kaupa nagu segumasin (tsemendi tegemiseks). Trumlisse pandi lihvimata poolvääriskivid, vesi ja liiv lihvimismaterjalina ning lülitati masin sisse.  Aeg, kannatlikkus ja liikuvate kivide hõõrdumine liiva vastu andis tulemuseks kaunilt lihvitud kalliskivid!

Jumal kasutab meie inimlikke konarlikke servi, et ‘nügida’ meid alandlikkusesse ja kõigutamatusse armastusse. Ükski abielu, perekond ega kristlik kogukond pole veel lõplikult valmis.  Me kõik keerleme justkui trumlis oma nõtruste ja teravate tippudega, mis teisi hõõruvad. Hämmastav reaalsus on see, et Püha Vaim on selles trumlis koos meiega! Jeesus on meie usu autor ja "poleerija" . Isa naeratab, kui me armastame üksteist ka siis, kui suhted haiget teevad.

 

Palve:

"Isa, tänan sind, et Sa ei mõista meid hukka, kui me ei räägi täiesti tõtt. Me kõik oleme süüdi selles, et me sõnad on teisi haavanud. Aita, et me ei peaks pikalt meeles valesid asju mistahes suhetes. Anna meile armu olla kiire vabandama meie uhkeldavate hoiakute ja kõne pärast, kui sa näitad meile, kus me eksisime. Poleeri meid kõiki koos nagu vääriskive, et näeksime välja nagu Jeesus! Tema pärast, aamen. "

Autor: Paul Hughes, Birminghami palvekoja direktor

Päev 11. Kristus või kaos?

"Rahvas tõuseb rahva vastu" (Matt. 24: 7)

Mõtisklus:

Pole raske ette kujutada hetki lähitulevikust, kui rassirahutused puhkevad taas Ameerika linnades. Mõistkem kainelt kaalutledes, et enne Kristuse tulekut pole meil mingeid püsivaid lahendusi rassilise ebaõigluse jaoks peale tõelise kristliku ärkamise, kus ei pöörduta tagasi mitte ainult kristlike traditsioonide, vaid igaveste taevaste väärtuste juurde. Tegelikult hoiatas Issand meid selliste aegade eest. Ta ütles, et "rahvas tõuseb rahva vastu", üks etniline grupp teise vastu. Meenuta ka, et Ameerika, mida on kutsutud rahvaste "sulatusahjuks", koosneb tegelikult paljudest rahvastest.
 

Üks asi, mida me aga ei tohi teha, on lubada ennast juhtida kartusel või uskmatusel. Suurenenud sõjad, seadusetus ja etnilised konfliktid on märgid, mis viitavad millelegi palju olulisemale. Jeesus ütles: "Nõnda ka teie, kui te näete kõike seda sündivat, tundke, et Jumala riik on lähedal" (Luuka 21:31). Tõepoolest, inimmeres vaadeldavat turbulentsi põhjustab torm taevalikes sfäärides: Taevariik on tulemas lähemale! Märgid meie ümber on tegelikult Jumala kuningriigi ja põrguvalla vastasseisu tulemus.
 

Ja ajal, kui rahvahõimud võitlevad, et säilitada oma rahvuslikku identiteeti, kutsutakse igast rahvusest, suguharust ja keelest välja teistsugust rahvast, kes oma südametes ja mõtetes on pöördumas tagasi oma kodumaale: Jumala kuningriiki. Sest kuigi rahvastele avaldatakse suurt survet asetada esikohale oma rahvuslikkus, toimub tõelises koguduses samamoodi tagasipöördumine Kristuses olevate tõeliste ja väeliste algete juurde. Nagu ei iialgi varem ajaloos peab meie identiteet Kristuses olema meie jaoks suurem, selgem ja reaalsem, kui mistahes muu füüsiline side siin maailmas. Pea meeles, et just selliste rahvusvaheliste konfliktide kontekstis ütles Jeesus: "Seda evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp" (Matteuse 24:14). On ülioluline, et me Kristuse kogudusena naaseksime selle juurde, mida Jeesus nimetas "kuningriigi evangeeliumiks."
 

Mis on sellise evangeeliumi sõnum? See on Kristuse õpetus, mis on palju läbitungivam kui meie tüüpiline päästesõnum. Kuningriigi evangeelium teeb jüngreid, mitte ainult pöördunuid. See nõuab inimeselt tunduvalt rohkem kui prosperity/heaolu evangeelium; sest see evangeelium läheb sulle tõesti maksma kõik. Ja kuigi kuningriigi evangeelium nõuab rohkem, annab see ka rohkem, sest see on evangeelium, mille järgi elas Jeesus--- täis väge, armastust ja leppimist. Ja see "hea sõnum" ei ole lihtsalt, et ühel päeval me saame taevasse, vaid et juba praegu on Taevas tulemas meie juurde.

Palve:

"Isa, Sinu riik tulgu, Sinu tahtmine sündigu!"
 

Autor: Francis Frangipane

- Vaata lisaks: http://www.azusanow2016.com/article/day-11-christ-or-chaos