Kirjakoht mõtiskluse aluseks
Ja kui temalt küsitakse: „Mis haavad need su rinnas on?”, siis ta vastab: „Need löödi mulle mu sõprade kojas.” (SK 13:6)
Mõtisklus
Selles kirjakohas kirjeldatud piinu väljendavad kaks inimest Pühakirjast ilmselt kõige selgemini, need on Joosep ja Jeesus (kellest Joosep on Jeesuse eeltähendus). Joosepi lugu unistustest, meeleheitest ja ettemääratusest on üks kõige kaasahaaravamaid rollide ümberpööramise lugusid kogu Pühakirjas, sest teda reetsid ta vennad mitte piltlikult, vaid sõna otseses mõttes.
Jumal pani unistuse noore mehe hinge, mida tema oma pere planeeris kadestades purustada. Mis järgnes--reetmine, orjastamine, sahkerdamine, valed, vangistus, laim-- oli äärmiselt ülekohtune. Enamgi veel, sündmuste jada vältas aastaid ning sellele polnud lihtsaid lahendusi.
Joosepil polnud võimalik osaleda Alfa kursusel, samuti ei teadnud ta lõpptulemust ette. Olgugi, et meie teadmised Joosepi elust piirduvad vaid mõne pühakirja salmiga, elas Joosep oma elu igapäevaselt, kakskümmend neli kurnavat tundi korraga, nädalast nädalasse, aastast aastasse. Kui kaasvangid pilkasid noort välismaalast, nõudes vastuseid: "Millised on sinu kuriteod? Miks sa siin oled? "- võis Joosep pisarsilmil öelda vaid neidsamu sõnu: "Need haavad löödi mulle mu vendade ja sõprade kojas."
Siin on oluline tõde: Sageli, kui meid testitakse, on süütusel ja süül vähe pistmist tulemusega. Seda seetõttu, et andestuse, Kristuse sarnasuse sügavaim töö võib teostuda üksnes täieliku ebaõigluse tingimustes.
Kuigi Jumal ei rõõmusta ebaõigluse üle, ei soovi ega korralda seda, rõõmustab ta, kui näeb halastust võidutsemas kohtu üle. Seega on langenud maailmal lubatud suveräänselt kulgeda oma teedel, kuni Kristus taevast avaldub Kristusena maa peal.
Taevas ei ole lunastus abstraktne teoloogiline mõiste, mis on kirjutatud raamatusse, vaid see on arm, mis on kirjutatud selle mehe verega, kes sai haavata oma sõprade kojas.
Kui külm ja karm on maailm, kus usklikud on lubanud kohtul tavapäraselt võidutseda halastuse üle. Saame vaenlasi juurde ja hoiame neid sellistena. Orjastame ja orjastume tänu oma haavadele ja võlgadele. Meie arveraamatud on vaenlasi täis, ja me oleme armastusest tühjad.
Teoloog FF Bruce ütles: "Parim viis vaenlase hävitamiseks on teha temast sõber."
See on see, mida Kristus teeb. See on armastuse tegu.
Ajal, kui Sakarja kuulutas prohvetlikult, et saabuv Messias saab haavata sõprade poolt, määras Seadus õigeks lähenemise “silm silma vastu”. Kuid Jeesus etteruttavalt tühistas jumaliku kättemaksu ootused, teatades: "Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!" (Jh 15:13). Ta muutis vaenlased sõpradeks (Rm. 5: 7-10).
Süüta inimesena, keda olid reetnud vennad ta oma kojast--Peetrus, juutide Suurkohus, Nagu süütu, kui vennad oma maja reetis teda-Peter, juudi Suurkohtu, ülistajate hulgad; kui roomlased tema käed ja jalad läbistasid--Jeesusel oli õigust oma rõhujad hukka mõista .
Selle asemel ta andestas (Lk 23:34).
Palve:
"Taevane Isa, ma tahan olla osa suurest Kristuse lunastustööst. Ma ei taha hoida oma võlgnikke igavesti võlas, tahan nad vabastada. Ma palun Jeesuse verd oma südame ja mõtete üle ja samuti sõprade üle, kes mind haavasid. Juhi mind halastuse juurde, juhi mind armastusse. Ma valin andestuse tee. Aita mind."
No comments:
Post a Comment