Kui Joosep ennast vendadele tunda andis, nuttis ta nii kõvasti, et isegi egiptlased seda kuulsid (1 Moosese raamat 45: 1-2).
Mõtisklus
Kuna me eeldame reetmist vaenlastelt, keskendusime kahes eelmises mõtiskluses sügavuti eksistentsiaalsele kriisile, mis tekib siis, kui meid "haavatakse sõprade kojas" (Sk 13: 6).
Seda kriisi võib kogeda isiklikult (üksikisiku tasandil), kuid sellel võivad olla ka laiemad, ajaloolised tagajärjed, mis johtuvad paljudest kuritegudest, mida üks inimhõim on teise vastu korda saatnud.
Inglisekeelses lastelaulus ‘Jeesus armastab meid lapsi’ võivad punane, kollane, must ja valge nahavärv olla kallid Jumala silmis, kuid me pole suutnud seda piibellikku lapselikku idealismi välja näidata. Mõnes mõttes võiks maailma ajaloo ümber sõnastada, et see on kui lakkamatu perekondlik üksteise haavamine.
Joosep tundis seda elumuutvat valu, mis tuleb läbi lähedaste sõprade ja pere. Ammutades tarkust tema elust (loe 1 Mo 37-45), näeme, et Joosep elas oma valu välja ausalt. Kui tema vennad sisenesid uuesti tema ellu pärast mitmeid aastaid, oli ta alguses arusaadavalt valvas. Hiljem ta testis neid, et näha, kas nende meeleparandus oli tõeline. Aga kui asitõendid tõelisest südamemuutusest tegid leppimise ja uuenemise võimalikuks, haaras Joosep sellest kinni heldes vaimus, olles teadlik Jumala suveräänsusest. Kuid siiski… see ei vähendanud tema pisaraid.
Joosepi lugu mitte ainult ei anna meile luba kurvastada, vaid lausa nõuab seda. Kui on aeg nutta, on nutt vajalik. Ülekohus on reaalne ja kurvastus toob puhastumise. Nimeta oma valu õige nimega. Tunnista ebaõiglust. Võta see omaks, kuid ära klammerdu selle külge. Vastasel juhul määratleb sind su vimm ning sa ei puhastu kurvastades.
Joosepil oli tõesti äärmiselt valus. Samuti, paljugi sellest, mida on aja jooksul eri hõimud korda saatnud maailma ajaloos või sinu isiklikus loos, on väärt pisaraid. Nuta need pisarad.
Mõnikord võib see olla ebamugav. Me ei tea alati, mida teha, kui keegi on oma valuga ummikus. Nagu Joosep leinas oma kaotatud lapsepõlve, kaotatud isa, kaotatud vendi, aastaid allasurutud emotsioonid voogasid temast välja ja kogu Egiptuse vaarao koda teadis seda. Lein/kurvastus on kaootiline protsess. Sa võid tunda, et oled alasti, kui lased need tunded välja, teised võivad tunda end ebamugavalt, olles sinu teekonna tunnistajaks. Andkem endale ja teistele armu, lubades neil tõeliselt leinata.
Kui sind on haavatud ja sa oled kibedusse takerdunud, ei pruugi su halvim vaenlane olla mitte andestamatus, vaid eitamine.
Tunneta/tunne tundeid, mida on vaja tunda. Tunnista oma valu.
Samamoodi--kui sa oled rõhuja, kes on haavanud teisi, kahetse oma sõnade ja tegude pärast.
Lõpuks, kui sa tead teisi, kes on oma haavadesse takerdunud, nuta nende pärast ja nendega koos. Kõik need etapid on üliolulised, kui soovime tagasi saada elavat, tundlikku ja vaba südant.
Palve:
"Jumal, tervenda mu haavatud hing! Aastate jooksul on mulle ülekohut teinud (nimeta see ebaõiglus ja selle toimepanija). Olen kinni hoidnud nendest pahategudest, kuid nüüd igatsen ma olla vaba. Ma tunnistan, et süda tundub mu rinnus surnud ja ma ei tea, mida teha. Anna mulle pisaraid, isegi kui see on kole ja räpane protsess. Näita mulle, kui ma olen haavanud teisi. Kui ma saan olla sõbraks õele või vennale, kes on takerdunud oma valusse, näita mulle, kuidas aidata. Pehmenda mu hinge iga ebaõigluse suhtes, mis on lõhestanud sinu rahvast. Tee mind terveks, et ma võiks osaleda teiste tervendamisel."
No comments:
Post a Comment