Autor: Rustin Carlson, Rock The Nation teenistuse asutaja
Kirjakoht:
“Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega
sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.”
Johannese 12:24
Mõtisklus:
Mida teha, kui Jumal tahab sinu “Iisakit”? Minu “Iisak” oli Rock The Nations (RTN) organisatsioon, mille olin asutanud 1993. aastal, kuuludes samal ajal kohaliku Kansase linna koguduse liikmeskonda. Viie aasta jooksul 1990-ndatel õnnistas Jumal organisatsiooni noorteüritusi oma suveräänse ligioluga kõikjal üle Ameerika Ühendriikide.
1997. aasta lõpus oli mul kohtumine Jumalaga, kus Ta palus RTN-teenistuse maha panna ja lasta sel “surra”. Ta palus mul koos teenistusega minna rambivalgusest eemale, lubadusega, et ühel päeval äratab Ta RTN-teenistuse taas ellu ja toob mind selle juurde tagasi. “See on valus, aga Mina olen sinuga,” oli Tema lubadus. Jumal teadis, millest Ta rääkis.
Kuna mind Kristuse ihus ümbritsevad juhid armastasid Jeesust ning Jumala ligiolu väga, arvasid nad, et olin Jumalat valesti mõistnud. Nende teisitimõistmiste tõttu tundsin end reedetuna ja õigupoolest polnud mu südamehaav kunagi varem nii sügav olnud. See oli nii sügav, et jätsin oma teenistuse 17-ks aastaks maha. Iga mööduv aasta kasvatas minus andestamatuse vähktõbe ning see ähvardas kõike ja kõiki, keda armastasin.
Andestamatus on hinge vähkkasvaja, varas, mis röövib Jumala kõrgeima eesmärgi me eludest. Püüdes aastate jooksul korduvalt andestada ja edasi liikuda, ei olnud ma selleks võimeline. Võitlesin sisemusse kinnitatud konksuga, millest ma ei suutnud vabaneda ning iga mööduv aasta muutis mu maailma ahtamaks ja süngemaks. Ma olin kui maa-aluses varjendis peidus.
Ühel õhtul 2015. aasta alguses sai mul küllalt. “Isa, lihtsalt anna mulle teada, mida pean muutma ja ma kuuletun koheselt,” oli minu palve. Hetkeline vastus Temalt oli: “Sinu südames on andestamatust!” Jumala juhised vabanemiseks olid järgmised: “Tõuse homme hommikul üles ja palu Mind kõva häälega, et Ma õnnistaksin neid, kes sind nii sügavalt on haavanud. Korda seda iga päev!” Nii ma tegin. Ja mida rohkem ma palvetasin, seda enam näitas Issand mulle, kuidas palvetada. Õige pea avastasin enda sees solvumised paljude inimeste peale. Minu silmad avanesid ja see, mida nägin, ei meeldinud mulle.
Järgnevate kuude jooksul korraldas Jumal suveräänselt lepituse iga juhiga, kellest olin võõrdunud. Tema seadis kõik valmis. Mina ilmusin lihtsalt kohale. Ja me kõik tunnistasime oma eksimusi. Niipea, kui hakkasin teisi õnnistama, hakkas õnnistus minu ellu voolama. Kõigest paari nädala jooksul oli Jumal mind maast üles tõstnud ning pühkinud pori mu kuuelt ja näolt. Ma sain vabaks! Sisemiste solvumiste konks oli kadunud.
Sõbrad, õnnistuste maa on olemas ning see on maa, kus asub pärand! Me ei jõua pärandini ilma andestuse jõgesid ületamata. Üks Jumala retsepte andestamatusest vabanemiseks on paluda õnnistust neile, kes meid on haavanud. Mida rohkem õnnistad, seda enam saad õnnistatud! Me ju teame, et see on tõsi! “Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?” (Luuka 11:11)
Sõbrad, õnnistuste maa on olemas ning see on maa, kus asub pärand! Me ei jõua pärandini ilma andestuse jõgesid ületamata. Üks Jumala retsepte andestamatusest vabanemiseks on paluda õnnistust neile, kes meid on haavanud. Mida rohkem õnnistad, seda enam saad õnnistatud! Me ju teame, et see on tõsi! “Aga missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks talle kala asemel mao?” (Luuka 11:11)
Viska oma leib vee peale viiludena ja saad leivapätsid tagasi! Õnnista neid, kes sind on haavanud ja sa leiad oma saatuse!
Palve:
Palve:
“Isa, Sa oled meiega nii kannatlik! Ja meie oleme nii nõrgad. Me ohverdame rõõmsalt ja innukalt Sulle selle, mida me ise ei suuda teha oma rahvaga, Issand. Me ei suuda teha seda, mida vaja, oma jõupingutustega. Seetõttu valmistame taas ette oma südamed, et tulla Sinu ette, seista Sinu ees ja kogeda vabastust, mida Sina pakud! Jeesuse nimel, aamen!
Tõlgitud veebilehelt: http://www.azusanow2016.com/article/day-23-blessing-holds-your-inheritance
No comments:
Post a Comment