Päev 100. Mis on AZUSA NOW?

Autor: theCall

"Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek!" (Joel 2:15)

Pühakiri kirjeldab, et mônikord saab aeg "täis"… need on ebatavalise küpsuse ajad, kus Jumal vallandab oma prohvetliku eesmärgi maailma üle. Sellised usu ja ootuse päevad tulevad sageli kriiside või ulatusliku ebakindluse ajal.

15 aastat on Lou Engle ning theCall püüdnud kuulutada julget, kompromissitut sõnumit pühitsusest Jeesusele, keset suurt ühiskondlikku allakäiku. Oleme Ristija Johannese moodi hüüdnud: "Valmistage Issandale teed!"

Kuid Johannese viimane lause ei olnud "valmistage teed," vaid "vaata, Jumala Tall!" Kui see 15 aastat on tõesti olnud nagu Johannese liikumine, siis sellele järgneb kindlasti Jeesuse liikumine! Uskudes, et aastakümned palvet üle kogu maailma on täitnud taeva, võime 9. aprillil 2016 Jumalalt julgesti paluda ärkamise vihma.

Me pühitseme terve päeva - 15 tundi - ühtsusele, imedele, tervenemistele ja evangeeliumi kuulutamisele. Ülemise toa 120 inimese asemel ootame kuni 120,000 ühte kohta ühel meelel, et lihtsalt ülendada Jeesust. Ja inspiratsiooni saamiseks oleme pöördunud kõige võimsama ärkamise poole kaasajal: ajaloolise Azusa tänava ärkamise poole 1906. aastal.

Meie sõjahüüuks on:

"Tule, Püha Vaim!"

Päev 99. Azusa siis --- Azusa nüüd

Autor: theCall

1 Kui nelipühapäev kätte jõudis, olid nad kõik koos ühes

paigas.

2 Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks

puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid.

3 Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid

iga üksiku peale nende seas.

4 Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima

teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida. (Ap 2: 1-4).
 

Mis tegi 1906. aasta Azusa tänava ärkamise nii eriliseks? Azusa peegeldas Apostlite tegude raamatus toimunud koguduse loomist kolmes tähtsas punktis. Esiteks oli see paljude rahvuste koondumine Kristuse ühtsuses (Ap 2: 1-11). Teiseks, Püha Vaimu töö oli imeline ja andis tunnistust ehedusest ühel erilisel viisil (Ap 2: 2-4). Lõpuks, evangeeliumi kuulutati selgelt, mis tõi väga paljud päästele (Ap 2: 37-41). See taevane väljavalamine toimus Los Angelese vaeste linnaosas uskumatult ohtlikul, ebakindlal ja eelarvamusi täis perioodil Ameerika ajaloos. Jumal kasutas mustanahalist ameeriklast William Seymouri, et käivitada Apostlite tegude 2. peatüki liikumine. Mustad, valged, asiaadid ja latiinod kogunesid armastuse, ühtsuse ja palve osadusse. Sündis kõnekäänd: "värve eristavad jooned pühiti Azusas minema".
 

See on meie pärand - ärkamise allikas - mida püüame tagasi võita: Ühtsus. Palve. Imed. Tervenemine. Pääste.
 

Meie palve:

"Tule, Püha Vaim! ".

Päev 98. 100 palvepäeva 100-aastase tõotuse täitumiseks

Autor: theCall

"Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek!" (Joel 2:15)
 

Aastal 1906 tõi Jumal ajaloo kulgu muutva ime vaeste linnaossa Los Angeleses. Sel aastal seisid mustanahalised silmitsi lintšimisega, kuid Jumal valis endiste orjade poja, Afro-ameeriklase nimega William Seymour, et ühendada rassid.
 

Püha Vaimu langedes paljurahvuselise vendadest ja õdedest koosneva rahvamassi üle Azusa tänava majas nr 312 kujunesid välja mitmed kõige dünaamilisemad, hingivõitvamad liikumised ajaloos. Tegelikult on Azusa laiem mõju toonud rohkem inimesi Kristuse juurde  viimase 110 aasta jooksul kui eelnenud 19 sajandil kokku. Siiski oli suurimaks imeks armastus.
 

Kui ärkamine 1913 vaibuma hakkas, nägid nii William Seymour kui ka Maria Woodworth-Etter eraldi ette veelgi suuremat Jumala vaimu väljavalamist Ameerikas ja maailma rahvaste üle. Nende arvates pidi see juhtuma umbes 100 aastat hiljem.
 

Nüüd on see aeg käes. Tahame kutsuda maailma võitlema usus selle 100-aastase lubaduse eest. Rassilised, inimeste vahelised ja poliitilised tülid on eskaleerunud üle kogu maailma ning paljud lahutavad vaheseinad nõrgestavad jätkuvalt Kristuse ihu. Me peame saama vastuseks, mitte olema probleemiks.
 

Niisiis ärgem olgem oma ootamistes passiivsed. Ühtsus on oluline osa meie tunnistuses maailmale.

Ajal, mil unistasime, et 110 000 inimest võiks koguneda Los Angelese Memorial Coliseumi Azusa 110. aastapäevale, kutsusime inimesi kõigist nahavärvidest ja kogudustest olema "Jeesuse hõimuks’, et 100 päeva pühenduda ja palvetada.
 

Kuna isiklik ärkamine viib paratamatult koguduse taassünnini, koondugem lihtsalt aulise Jumala Poja ümber. Täname, et oled olnud meiega sellel 100-päevasel palvereisil 100-aastase tõotuse eest. Oleme palunud. Suhteid uuendanud. Paastunud.
 

Nüüd koguneme 9. aprillil 2016, Los Angelese Memorial Coliseumi.

Palve:

"Tule, Püha Vaim."

Päev 97. Ärkamine: Taeva vastus

Autor: Lou Engle, TheCall kaasasutaja

"Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole,

et ma ei peaks tulema ja lööma maad needusega.” (Malaki 3:24)

Mõtisklus

Lepinguline armastus on ärkamise keskmeks. Pole vaja taastada vanu praktikaid ja meetodeid ega taasluua vanu traditsioone. Me püüdleme selle poole, et taastada esialgsed  südame motiivid ja ohvrimeelne armastus, mis ajendas Jumalat möödunud ajal tegutsema ärkamise väes. "Ja Tema pöörab isade südamed jälle laste poole ja laste südamed isade poole" (Mal. 3: 24a) on tähis ja lubadus.

Enne Walesi ärkamist kahekümnenda sajandi alguses oli pastor käskinud 13-aastasel poisil mitte kunagi jätta vahele ühtegi palvekoosolekut, sest ei või iial teada, millal Vaim võib langeda. See noor mees, Evan Roberts, palvetas kuni 5 ööd nädalas 13 aastat. 1904. aastal vastas Jumal armastuses Robertsi ohvrimeelsetele palvetele.

Ohver on võti. Jeesuse nimel palvetamise vägi on selles, et Jumal mäletab Jeesuse ohvrit ja tema suur süda on sügavalt liigutatud, et meile vastata Jeesuse pärast.

Vägi ei ole peamiselt Jeesuse eestpalvetes meie eest, vaid Tema kuulekuses taluda ristisurma. Kuigi ta hüüdis Jumala poole valjude hüüetega oma maistel päevadel, tegi ta ennast kuuldavaks oma aulise alistumise kaudu. Jumal saadab jätkuvalt oma tule Jeesuse ohvri peale.

See eelmiste ohvrite mäletamine ongi see, mis ärkamises juhtub. Jumal on Isiklik Jumal ja täis kirge. Püha nostalgia tõuseb tema südamest üles, kui ta mäletab inimesi ja paiku, kus väljendati sügavat armastust ja anti ennast ohvriks.

Palve:

Kirkuse Isa, me asetame end altarile, tule ja põleta see ohver. Võtke meie nõrgad palved, lase neil täita taevased kuldkausid, ja tule meid külastama. Palume seda Jeesuse nimel, aamen. "

Päev 96. Süüdistaja võitmine: Talle vere kaudu

Autor: Dean Briggs, theCall

"Nemad on ta ära võitnud Talle vere ja oma tunnistuse sõna läbi" (Ilm 12:11)

Mõtisklus:

Kuidas võita Saatanat (sõna otseses mõttes, "süüdistajat/süüdistust")? Eeldame, et Lõvil Juuda suguharust on nii tohutu võim, et ta võidab kurja, kas pole? Aga siin, Ilmutuseraamatu 12. peatüki kulmineeruvas lahingus on meile antud mõistatuslik, tavamõistusega vastuolus olev väide: "Nemad on ta ära võitnud Talle vere ja oma tunnistuse sõna läbi" (Ilm 12:11).

Talle vere kaudu saame ületada kõik sisemised süüdistused. Kristus ristil on ainus meile kättesaadav vägi patu needuse vastu. Seega kätkeb Johannes ühte salmi lepituse ja lunastuse, mis on täielikult teostunud ristilöödud Kristuse läbi. Oi, kuidas me vajame sellist ilmutust - igavest ilmutust! - Kristusest ristil, sest Talle veri on see, mis kõik ära võidab. Paremgi veel, kõik on lõpetatud. Töö ristil on valmis (John 19:30).

Kuid siiski! Kui vendade vastu esitatakse süüdistus, on meie vanale lihalikule loomusele tavapärane põlistada valu tsükkel kas enesekaitse läbi (kui meid süüdistatakse) või kriitika, küünilisuse ja kohtumõistva vaimu kaudu (kui me nõustume süüdistajaga). Aga see ei pea nii olema! Et olla tõeliselt võidukas, peame muutuma talledeks. See on see suures osas tähelepanuta jäänud 11. salmi saladus, mida ei õpetata: meid on kutsutud omaks võtma lambatalle süütut olemust, nagu seda oli Kristus ristil. Kui paljas mees neetud ristipuul on meie ainus väeallikas, on see ka kutse oma isiklikust tugevusest loobuda. Kui meid süüdistatakse õigesti või valesti ning me südamest peaks tõusma kümme reaktsiooni, siis üheksa neist on tõenäoliselt lihaliku väe ja eneseõigustuse väljendused. Jumala Talle teoloogia on palju lihtsam kui praktikas tallena elada.

Kui me soovime pankrotti ajada süüdistuste varakambrit, siis peame olema valmis kannatama valu, ilma et see bilansis kajastuks. Las teised lasevad selle välja maksta, olgu nii. Ole julge. Kirjuta sina võlakiri nende võla eest. Selle asemel, et see sisse kasseerida irisedes ja kättemaksu vaimus, üllata vaenlast! Lase oma võlgnik vabaks. Isegi siis, kui nad väärivad karistust, vabasta nad. Praeguse kultuuri jaoks on  kõige hukutavam, vastalisem käitumisviis mitte kindlustada oma mainet, vaid anda see laimata. Lase valul ja reetmisel kogeda surma sinu enda sees. Ei mingit kättemaksu. Ei mingeid vabandusi. Ainult nii: "Isa, anna neile andeks." Milleni viib Rist? Paika, kus on alasti, avalik häbi. Soovib keegi sinna minna? On mõni jünger, kes valib vabalt vaikse hukkamise, selle asemel, et taotleda seaduslikku õiguskaitset oma vaenlaste vastu, lootes isiklikult õigeks saada (Js. 53: 7; vrd Ap 8:32)? Kas soovid olla osaline süüdistaja suures kukutamises selles ajaloo kosmilises finaalis?

Siin on lihtne test: kas oled valmis olema valesti mõistetud? Lihtne on uskuda Kristuse risti, raskem on risti kanda ja surra iseendale. Jah, me tahame, et Saatan ( "Süüdistaja") taevast minema aetakse, kuid mitte nii, et see tähendaks, et mina pean kogema alandust maa peal selle protsessi käigus. Ajal, kui kogen vastasseisu ja võimalikku alandamist, tahan ma olla nagu kuulsusrikas lõvi, mitte nõrk, abitu lambatall. Selle tulemusena on süüdistaja kasvanud väikesest maost Eedeni aias suureks loheks. Juba kuus tuhat aastat, ühe hiilgava erandiga Jeesuse isikus, pole saatana viisidele peaaegu mitte keegi vastu seisnud. Samal ajal ootab sõda taevas lambatallesid.

Palve:

"Au Isa, puhasta meie südametunnistus, tee meid jälle puhas. Rahuldada meie hingi oma armsusega, nii et tasase meele mõnikord mõru pill võiks kaotada oma väe. Aita meil alustada otsast peale, loo uus, puhas süda meie sees. Palume seda Jeesuse nimel, aamen."

Päev 95. Süüdistaja võitmine: Jumala parem käsi

Autor: Dean Briggs, theCall

"Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest."(Rm. 8: 33-34)

Mõtisklus:

Tuhandeid aastaid (nagu me eile nägime) oli Saatanal ilmselt lubatud piiratud moel tulla Jumala ette musta pesu nimekirjaga, kus sisaldusid õigustatud nõuded inimkonna vastu. Sakarja 3 annab olulise täpsustuse, kuidas saatan läheneb Jumala paremale käele süüdistades ülempreester Joosuat. Näeme seda positsiooni kirjeldatud ka Psalmis 109: 6, "saatan seisku ta paremal käel". Kuningakoja prokurör pöördus kuninga poole tema parema käe poolt. Ja kuidas lähenes saatan oma hävitavate väidetega? Parema käe poolt.
 

Jumal vastab, viies ellu kõige aulisema lunastusplaani ajaloos. Ta saab inimeseks Jumala Pojana, olles kui inimene täielikult allutatud seaduse hukkamõistule, samas mitte langedes  hukkamõistu alla läbi oma täiusliku süütuse ja kuulekuse. Olgugi, et tal oli õigus süüdistada ebatäiuslikke langenud inimesi, otsustas Jeesus selle asemel hoopis tervendada, andestada, lepitada ja "ühendada kõik Temas" (Ef. 1:10). Ja mitte ainult--ta sureb õiguse eest naasta oma Isa juurde - Tema paremale käele (Efesose 1: 18-20, 2: 6, Kolossa 3: 1-3, Heebrea 10: 12-13), et seal igavesti jagada tingimusteta halastust ja armu, mille tõttu süüdistamine pole enam lubatud. See on meie kuninga tugevus. Poeg on Isa tugevus. Jeesus ütles selgelt, "Ükski ei saa tulla Isa juurde muidu kui minu kaudu" (Johannese 14: 6). See ei ole ainult kutse kadunud hingedele, vaid see on ka deklaratsioon, et nüüd on lepinguline armastus loonud läbimatu tõkke, mille tõttu on saatanal keelatud tuua Sinu vastu süüdistusi. Ta ei pääse Jeesusest mööda!
 

Tänu hämmastavale Kristuse võidule on Saatan nüüd peamine sihtmärk väljakutsele: "Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on JUMALA PAREMAL KÄEL ja kes palub meie eest" (Rm. 8: 33-34). Lisaks oleme imekombel "koos temaga üles äratatud ja asetatud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses" (Ef. 2: 6). Kristuses oled jõudnud sinna, kus pole mingisugust hukkamõistmist seaduse alusel. Tema tegi seda sinu heaks. Tal oli tõsi taga. See on lõpetatud. Seega, kuidas jõuab hukkamõist trooni ette?
 

Tahan soovitada kainestavat võimalust. Kas võib olla nii, et süüdistamine taevas toimub praegu ainult sel määral, kui palju me ise toome seda sinna saatana asemel? Seda juhtub iga päev-- ‘n’ miljoneid kordi. Toome kohtuotsused ja süüdistuskokkuvõtted saatana asemel, kui osaleme oma vendade ja õdede süüdistamises, kui hindame neid nende teguviiside põhjal ning teeme tühjaks Kristuse lepitava lunastustöö! Me kasutame oma positsiooni taevas, et tegutseda Süüdistaja volitustes.
 

Ma esitan selle mõtte Sõna alusel läbi katsumiseks, kuid kas võib olla nii, et ainsad  süüdistused praegu, mis trooni ees on, on tänu meie ekslikule, kuratlikule koostööle (ja samastumisele!) selle keskse faktiga Saatana olemusest: ta süüdistab, ja liiga sageli teeme seda ka meie? Kas mitte sellepärast pole eskatoloogiliste eesmärkide täitumisel mitte nii tähtis Kristuse võit, mis on taevas kindlalt olemas, vaid meie tunnistus taevas, et lõplikult ja täielikult nõustuda Talle vere tehtud tööga, mille kaudu on kõik lepitatud ja süüdistus eemaldatud? Kas selle arusaama reaalsuseks saamine ja meie tegutsemine selle järgi võiks olla võidu võti, mis lõpuks tõrjub iga deemonliku mõju ja laseb saatanal tegutseda vaid maa peal? Kas pole mitte suurim pettus saatanalt kui süüdistajalt, "kes eksitab kogu maailma" (Ilmutuse 12:11), et ta laiendab oma juristide meeskonda meie eneseõiguse kaudu, delegeerides kogu Kristuse Ihule abiprokuröride ameti?
 

Jumal aidaku meid! Valmista oma süda alandlikult selle mõtte valgel. Keeldugem osalemast selliste juristidena. Loobugem saatana juriidilisest meeskonnast. Homme näeme, kuidas Talle veri loob võimalusi sellel teel võit saavutada.
 

Palve:

"Au Isa, me teame, et Sulle teeb rõõmu, et saad panna oma tõde sügavale meie vaimu sisse, seega, tule meie südame varjatud paikadesse ja õpeta meile tarkust."

Päev 94. Süüdistaja võitmine: Risti võidukäik

Autor: Dean Briggs, theCall

 

"Tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!" (1 Kr. 15: 56-57)

Mõtisklus:

Usume, et Jumal tahab suurendada ühtsust, üksmeelt ja õnnistust oma rahva seas. See nõuab süüdistuse vaimu murdmist, mis praegu hõljub ilusa Kristuse ihu kohal. Meil on sel tunnil vaja ilmutust ühinenud koguduse väest, et võiksime tervendada lõhenenud rahvaid. Järgmise kolme päeva jooksul uurime seda küsimust Ilmutuseraamatu 12. peatüki valgel. Mis on Jumala lahendus süüdistusele? Kuidas seda ületada?
 

Paljude teadlaste jaoks on Ilmutuseraamatu 12. peatükk selle raamatu teoloogiline tuum, kujutades elavalt suurt kosmilist lahingut, kus Saatan, vendade süüdistaja, on suure taevase sõja lõppedes viimaks heidetud taevast maha. Kuid sellele vaatamata on selles loos ajaliselt justkui mingi segadus, sest Kristuse võitu ülestõusmises on kirjeldatud kui avalikku ja täielikku häbistust saatanale (Kl 2:15). Zondervani piiblikommentaaride raamat ütleb Ilmutuseraaamtu 12. peatüki kohta järgmist: “Saatana mahalangemist taevast ‘kui välku’ (Lk 10:18) on siin kujutatud piltlikult. Jeesuse teenistus sisaldas tema valitsuse kukutamist, sest saatana kuningriik ei suutnud seista sissetungiva Jumala kuningriigi vastu ning paleepööre toimus Jeesuse risti kaudu, mis oli Tema teenistuse krooniks. Johannese 12:31-33 seostab Jeesus konkreetselt Saatana väljaheitmise aja tema saabuva surma ja ülestõusmisega. Kuna Kolgata võit oli niivõrd totaalne (Hb 2:14: Ef 1:20-21; Jh 19:30), siis kuidas ja miks on saatanal praegu veel taevas mingit paika? Teiste sõnadega, kuidas saab süüdistus püsida, kui Palulus rõhutatult ütleb: Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes

on Kristuses Jeesuses (Roomlastele 8:1).

 

Et sellele segadusele lahendust leida, tehkem kiiresti üks ekskursioon läbi Piibli. Vana Testamendi ajal, Iiobi 1.-2. peatükis ja Sakarja 3, näeme saatanat lähenemas Jumala troonie, tulvil vastikuid süüdistusi inimkonna vastu. Peatugem hetkeks ka, et mõista, et Saatan oli enne pärisnimi, nagu Ruth või Bob, see oli tiitel, sest Saatan tähendab sõna otseses mõttes süüdistajat, see on tema funktsioon. Jumala algselt loodud riigis oli saatan  eelistatud positsioonil olevaks ingliks Jumala ees, kuid mässu ja uhkuse tõttu kaotas see Langenu oma seisundi. Tänu Seaduse hukkamõistvale väele, mis toimib inimkonna seas, jäi süüdistajale külastajakaart prokuröri ülesannete täitmiseks. Asi on selles, et Aadama langemine andis seaduslikud õigused, mille kaudu süüdistaja võis naasta Jumala trooni ette teatud meelevallaga ellu viia samu karistusi, mida ta ka ise kandis. Teisisõnu, Saatanat ei saanud taevast mässu tõttu välja heita, kuna Aadam, Jumala loomulikult sündinud poeg, mässas samamoodi. Patt toob surma ja eraldamise. Nii nagu Aadama rass paljunes, lubas jumalik õiglus jätkuvat ligipääsu Saatanale, et ikka ja jälle seda väidet meenutada.
 

Kokkuvõtteks:

1) Oma väärastunud loomuse põhiolemuselt on Saatan süüdistaja;

2) Käsuseadus on vahend, mille kaudu on kõik hukka mõistetud, erandeid ei ole;

3) Vanas Testamendis kujutatakse Saatanat omamas regulaarset juurdepääsu Jumalale, et inimesi süüdistada.
 

Meie viimasel, ettevalmistaval palvenädalal vaata alandlikult peeglisse. Kui sa praktiseerid näpuga näitamist, kui su sõnad on kriitilised ja lahkarvamusi tekitavad teiste rasside või uskkondade suhtes, siis kelle loomus sind rohkem mõjutab, Jumala või saatana oma?
 

Kuidas sellest pääseda?
 

"Tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!" (1Kr 15: 56-57). Nagu näeme järgmise kahe päeva jooksul, kuratlikust Saatanast ei ole vastast armulikule Jumalale, kes sirutus välja läbi külluse ja tugeva armastuse, et süüdistaja igavesti vaigistada. Ma usun, et Taevas võis päästetööl olla mingi koodinimi, nagu näiteks 'salajane sissetung vaenlase territooriumile'.
 

Palve:

"Au Isa, täna me mõnuleme ja rõõmustame sinu armulikkuses. Sinu armastuse tugevus on pannud süüdistaja igavesti vaikima. Täname Sind vabaduse eest. Tänu Sulle armu eest."

Päev 93. Kirjad Evan Robertslt, kes palvetas California eest

Autor: Frank Bartleman (1905)

Olin kirjutanud Evan Robertsile Walesis, paludes neil palvetada meie eest Californias. Sain nüüd vastuse, et nii nad teevadki, mis justkui ühendas meid nende ärkamisega Walesis.

Kiri ise on järgmine:

“Mu kallis vend usus: Palju tänu sinu lahke kirja eest. Olen vapustatud sinu eesmärkide siirusest ja aususest. Koonda kokku ühte paika inimesed, kes tahavad täielikult alistuda. Palvetage ja oodake. Uskuge Jumala tõotusi. Pidage igapäevaseid teenistusi. Jumal õnnistagu teid, see on mu siiras palve. Sinu vend Kristuses, Evan Roberts.”

Olime väga julgustatud teades, et nad Walesis meie eest palvetavad. Kirjutasin teise kirja Evansile, paludes pidevat palvet California pärast. Seetõttu olime ühendatud Walesiga palves ärkamise eest. Neil päevil ei mõistetud tõelist palvet väga hästi. Oli raske leida vaikset paika, kus poleks segajaid. Ketsemani kogemused koos Jeesusega olid pühade seas haruldased neil päevil. Ja kiiresti on olukord muutumas samasuguseks meie nelipühi misjonis. Azusa misjoni päevil oli esimeseks sobiva misjoni valikuks palvetuba. Nüüd mõeldakse sageli sellele viimasena.

Mitmeid päevi oli mul tunne, et Evan Robertsilt tuleb veel üks kiri. See tuligi peatselt ja selles oli öeldud:

“Loughor, Wales, 14. Novembril 1905. Mu kallis kaasvõitleja: Mida saaksin sulle öelda, mis julgustaks sind selles kohutavas võitluses. Minu arvates on see üks jubedamaid. Kurjuse kuningriiki piiratakse igast küljest. Oo, need miljonid palved, --mitte vaid palvetamine kui niisugune,-- vaid selline, kus hing leiab tee Valge Trooni ette!  Walesi inimesed õppisid palvetama eelmise aasta jooksul. Jumal õnnistagu teid võimsa väljavalamisega. Walesis tundub, et Kõigepüham hingab koguduse peal, oodates Kristuse järgijate südamete avanemist. Eelmise laupäeva õhtul oli meil võimas Püha Vaimu väljavalamine. Sellele eelnes inimeste vaadete korrigeerimine tõelise ülistuse osas. 1. - Anda Jumalale, mitte tahta saada. 2. - Teha rõõmu Jumalale, mitte otsida iseenda heaolu. Seega, vaadates Jumalale ja unustades vaenlase ning ka hirmu inimeste ees, me palvetasime ja Vaim laskus. Ma palun, et Jumal kuuleks teie palvet, hoiaks teie usu tugeva ja päästaks California. Ma jään teie vennaks kaasvõitlejaks. Evan Roberts.” See oli kolmas kiri, mille olin saanud Evan Robertsilt Walesis ja ma tunnetan, et nende palvetel oli oluline roll meie lõplikus võidus Californias.

Evan Roberts kirjutas umbes samal ajal sõnumi maailmale:

Lõuna Walesi ärkamine ei ole inimestest, vaid Jumalalt. Tema on tulnud meile väga lähedale. Selles liikumises ei vaielda usutunnistuste ega dogmade üle. Me ei õpeta mingit lahkusku, ainult Kristuse armastuse imelisust ja ilu. Minult on küsitud mu meetodite kohta. Mul pole neid. Ma ei valmista oma kõnesid kunagi ette, jätan selle Tema otsustada. Ma ei ole selle ärkamise läte, vaid üksnes üks astja kiiresti suurenevas hulgas.   Ma ei soovi, et mind järgitaks, tahan, et kogu maailm järgiks Kristust. Usun, et maailm seisab suure usulise ärkamise lävel ning ma palvetan iga päev, et mul lubataks selle saabumisele kaasa aidata. Viimastel nädalatel on Walesis juhtunud imelisi asju, kuid see on alles algus. Üle maailma sööstab Tema Vaim kui mühisev, võimas tuul. Paljud, kes on praegu vaiksed kristlased, hakkavad seda liikumist juhtima. Nad näevad suurt valgust ning hakkavad seda peegeldama tuhandetele, kes on praegu pimeduses. Tuhanded saavad tegema rohkem, kui meie oleme saavutanud ja Jumal annab neile väe.” - Evan Roberts.

Kui ilus alandlikkus! See on kogu väe saladus.

Palve:
Issand, kui me kaevame lahti need vanad ärkamise kaevud, uskudes veel üht suurt ärkamist meie päevil, palun pehmenda meie südamed, aita meil teha tugevaks nõrgad käed ja põlved, et me võiksime olla astjad valmis kandma, hoidma ja viima sinu headust ja auhiilgust maailma otsteni."

Päev 92. ‘Kuidas nelipüha Los Angelesse tuli', 2. osa

Päev 92. ‘Kuidas Nelipüha Los Angelesse tuli', 2. osa

Autor: Frank Bartleman (1925)

Jutluste teemasid ega pealkirju ei teatatud ette, ka mitte erikülalistest kõnelejaid. Keegi ei teadnud, mis tulla võib või mida Jumal tegema hakkab. Kõik oli spontaanne, Vaimu juhtimisel. Tahtsime kuulda Jumalalt, kelle iganes kaudu Tema tahtis rääkida. Me ei vaadanud "isikute peale". Rikkad ja haritud olid võrdsed vaeste ja harimatutega ning neil oli palju raskem iseenesele surra. Me märkasime ainult Jumalat. Kõik olid võrdsed. Üksi liha ei võinud saada au Tema ligiolus. Jumal ei saanud kasutada iseteadlikke. Need olid Püha Vaimu koosolekud, mida juhtis Issand. Oli vaja, et see kõik algas tagasihoidlikes oludes, et hoida eemal isekat inimfaktorit. Kõik tulid alandlikult kokku Tema jalge ette. Kõik nägid ühesugused välja, ja kõik oli meil ühine, vähemalt selles mõttes. Sarikad olid madalad, kõrge pidi saama madalaks. Selleks ajaks, kui inimesed jõudsid "Azusale", olid nad muutunud alandlikuks, valmis vastu võtma õnnistust. Söödaküna oli seega asetatud tallede, mitte kaelkirjakute jaoks. Kõik võisid sinnani ulatuda.

 

Alguses  ei olnud meil "Azusas" muusikariistu. Tegelikult ​​ei tundnud me neist puudust. Nende jaoks ei olnud kohta meie jumalateenistustel. Kõik oli spontaanne. Me isegi ei laulnud lauluraamatutest. Kõik vanad, tuntud kirikulaulud lauldi mälust, elavakstegeva Jumala Vaimu saatel. "On tulnud Trööstija" oli võib-olla üks kõige sagedamini lauldud laule. Laulsime seda värske, võimsa südamest tuleva kogemusega. Oh, kuidas Jumala vägi täitis meid ja elevil hoidis. Siis olid veel "vere" laulud väga populaarsed. "Elu on veres," Siinai, Kolgata ja Nelipühi, kõigil oli oma õige koht "Azusa" töös. Aga "uus laul" oli täiesti erinev, seda ei olnud teinud inimene ja seda ei saa edukalt võltsida.

 

Meid vabastati sealsamas kiriklikust hierarhiast ja võimu kuritarvitamisest. Tahtsime vaid Jumalat. Kui me alguses jõudsime koosolekule, tahtsime me vältida nii palju kui võimalik inimlikku kontakti ja tervitusi. Me tahtsime kohtuda kõigepealt Jumalaga. Panime oma pead kuhugi pingi alla toa nurgas, et palvetada ja kohtusime inimestega ainult Vaimus, ega tundnud neid enam "liha järgi". Koosolekud algasid ise spontaanselt, tunnistuste, kiituse ja ülistusega. Tunnistusi ei kiirustatud takka. Meil ei olnud eelnevalt kokku lepitud programmi, millest oleks pidanud kramplikult kinni pidama, et mitte ajahätta jääda. Meie aeg oli Issanda käes. Meil oli päris tunnistusi, värsketest südame kogemustest. Muudel juhtudel oli nii, et mida lühem tunnistus, seda parem.

Tosin inimest võis seista oma jalgadel ühekorraga, värisedes võimsalt Jumala väe all. Me ei pidanud saama juhtnööre üheltki maiselt juhilt. Ja me olime vabad seadusetusest. Me olime koosolekutel vait palves Jumala ees, mõeldes vaid Temale. Kõik kuuletusid Jumalale, tasaduses ja alandlikkuses. Austuses "eelistasime üksteist." Issand võis läbi murda ükskõik kelle kaudu. Me palvetasime selle eest pidevalt. Lõpuks tõusis keegi püsti võitud sõnumiga. Tundus, et kõik tunnustasid seda ja andsid talle teed. Selliseks kõnelejaks võis olla laps, naine või mees.Ta võis olla keegi tagaistmelt või eestpoolt. Polnud vahet. Olime rõõmsad, et Jumal töötab. Mitte keegi ei soovinud näidata iseennast. Mõtlesime vaid sellest, kuidas kuuletuda Jumalale. Tegelikult valitses seal Jumala atmosfäär, mis keelas inimestel, kui nad just end häbistada ei tahtnud, ennast välja pakkuda ilma reaalse võidmiseta. Ja ilma võidmiseta ei pidanud seal keegi kaua vastu. Koosolekuid juhiti Vaimu poolt, troonisaalist. Need olid tõeliselt imelised päevad. Olen tihti öelnud, et ma pigem elaksin kuus kuud sellisel ajal kui viiskümmend aastat tavalist elu. Aga Jumal on täpselt seesama täna. Ainult meie oleme muutunud." Raamatust “Kuidas Nelipüha Los Angelesse tuli” (1925)

 

Palve:

"Tule, Püha Vaim, muuda meid, anna meile silmad nägema ja kõrvad kuulma Sinu südant ja mõistma Sinu igatsust neil päevil. Juhi meid, kui me valmistame oma südameid Sinu tulevase liikumise ja ülemaailmse ärkamise jaoks."

Päev 91. "Kuidas nelipüha Los Angelesse tuli", 1.osa

Autor: Frank Bartleman (1906)

Pühapäev, 9. september [1906] oli suurepärane päev. Mitmed lebasid väe all maas mitu tundi. Altar oli inimesi täis kogu päeva, teenistustel peaaegu ei olnudki vaheaegu. Mitmed said "ristitud." Neil päevil me kuulutasime väga vähe. Inimesed said Jumalaga kontakti. Vend Pendletoni ja mind võis üldiselt leida lamamas täies pikkuses madalal poodiumil näoli maas, palvetamas teenistuste ajal. Neil päevil oli meil peaaegu võimatu olla mitte näoli.

 

Issanda ligiolu oli nii reaalne. Ja see olukord kestis kaua. Meil oli väga vähe pistmist koosolekute juhtimisega. Igaüks otsis ainuüksi Jumalat. Tundsime, et pidime justkui vabandama, kui meil oli vaja inimeste tähelepanu, näiteks teadaannete edastamiseks. See oli pidev võidu voog. Jumal oli inimeste tähelepanu võitnud. Mõnikord rappusid kohaletulnud patukahetsusest. Jumal käsitles neil päevil pattu sügavalt. Patt ei saanud jääda püsima.

 

"Los Angeles tundus olevat õige koht ja aeg Jumala meelest, et kogudus taastada tema endisaegses seisundis, armus ja väes. Aegade täius tundus olevat saabunud koguduse täielikuks taastamiseks. Jumal on rääkinud oma sulastega kõikjal maailmas ning on saatnud paljud neist Los Angelesse, esindama kõiki rahvaid taeva all veel kord, nagu vanasti, kui nad olid tulnud üles nelipühiks, et nad võiksid "jälle välja minna kõike maailma rõõmsa päästesõnumiga”.

 

Tegevuskoht oli nihutatud vanast Jeruusalemmast hilise vihma "nelipüha" jaoks Los Angelesse. Ja igal pool on tohutu, Jumalast antud nälg selle kogemuse järele. Wales oli määratud olema hälliks sellele ülemaailmse Jumala väe taastamisele; India oli kui Naatsaret, kus Jeesus "üles kasvas." "- F. Bartleman, oktoober 1906, ajakirjas "Apostellik valgus"

Päev 90. Vend William J. Seymour

Autor: Frank Bartleman, raamatust “Kuidas nelipüha Los Angelesse tuli”, 1925.

"Vend Seymouri peeti liikumise juhiks. Aga meil ei olnud paavsti ega hierarhiat. Meil olid "vennad." Meil polnud inimlikku programmi. Issand ise juhtis kõike. Meil ei olnud preestrite klassi ega nende spetsiifilisi ameteid. Need asjad on tulnud hiljem, kui liikumine õigelt aluselt ära nihkus. Meil ei olnud alguses isegi poodiumi ega kantslit. Kõik olid ühel tasapinnal. Juhid olid teenijad, selle sõna tõelises tähenduses. Me ei austanud inimesi nende eeliste, ei rikkuse ega hariduse pärast, vaid pigem nendele Jumalast antud "andide" pärast. Tema on seadnud liikmed "ihusse" ...

Vend Seymour istus tavaliselt kahe tühja kingakarbi taga, mis olid üksteise peal. Tavaliselt hoidis ta teenistustel oma pead ülemise karbi sees ja palvetas. Uhkust polnud seal kübetki. Teenistused toimusid peaaegu pidevalt. Otsivaid hingi võis leida väe all maas peaaegu iga tund, ööl või päeval. Koht polnud kunagi suletud ega tühi. Inimesed tulid kohtuma Jumalaga. Ta oli alati olemas. Seega oli see kohtumine pidev. Teenistus ei sõltunud inimesest, kes juhtis. Jumala kohalolu muutus üha imelisemaks. Selles madalate sarikate ja paljaste põrandatega vanas hoones võttis Jumal tugevad mehed ja naised tükkideks ning pani nad jälle kokku tagasi, Tema auks. See oli tohutu renoveerimisprotsess. Uhkus ja enesekehtestamine, enese tähtsustamine ja enesekindlus ei saanud siin jääda püsima. Religioosne ego kuulutas kiiresti iseend hävinuks."

Palve:

“Isa, Sina oled Alpha  ja Omega, ja Jumal, kes jääb kõige selle vahele. Me kisendame Sinu poole ülemaailmse äratuse pärast meie ajal,  saada meile taas ärkamine. Me palvetame, pikisilmi oodates, Jeesuse nimel."

Päev 89. Frank Bartleman enne Azusa tänava ärkamist

Autor: Jennifer Miskov, raamatute autor ja kõneleja

Järgnev on kokkuvõte Frank Bartlemani tunnetusest, mis tal oli Los Angeleses enne, kui Azusa tänava ärkamine puhkes oma täiuses.

"Ma käisin pidevalt nii ööl kui päeval erinevatel teenistustel, manitsedes inimesi kogu aeg palvele ja usule ärkamise pärast. Veetsin veel ühe terve öö palves koos vend Boehmeriga. Ühel õhtul Uue Testamendi koguduses, kui koguduse peal oli sügav palve vaim, tuli Issand  äkki nii lähedale, et me võisime tunda tema kohalolekut nii, nagu oleks ta meid täielikult ümber piiranud. Kaks kolmandikku inimestest kargas hirmunult jalule ja mõned jooksid kiiruga majast välja, jättes maha isegi oma kübarad ja mütsid, olles justkui hirmust segased. Polnud mingeid ebatavalisi nähtavaid ilminguid, mis sellist ehmatust põhjustada oleksid võinud. See oli üleloomulik ilming Tema lähedusest. Mida teeksid küll sellised inimesed, kui nad näeksid Issandat? Alustasin palvekoosolekuid ühes majakeses, kus meil oli rohkem vabadust, et palvetada ja oodata Issandat ... Ta tuli ja täitis meie väikese majakese auhiilguse pilvega, kuni ma vaevalt suutsin Tema ligiolu taluda"

Palve:

"Issand, palun täida täna kõik paigad ja sopid meie südames oma armastusega. Piiraku Sinu ligiolu meie elusid ja ümbritsegu meid Sinu auga täna järjest suuremal määral". 

Päev 88. Miks ma siin olen?

Autor: Amanda Fisher, omanimelise teenistuse director

"Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa taevas annaks teile andeks teie eksimused." Markuse 11:25

 

Mõtisklus:

Siin näeme, kui palju tähtsust omistab Isa sellele, et andestaksime teistele, et meie palved oleksid tulemuslikud. Andestamine on üks tingimusi usupalvele, mis saab vastuse. Siinkohal ei loo me tegude ja tasustamise süsteemi, mis oleks vastuolus armuga. Põhjus on aususes ja terviklikkuses. Me ei saa tõeliselt teenida armu Jumalat, hoides samal ajal oma venda pärisorjuses.

 

Meie palvetel on oht kaotada siirus Jumala ees mistahes olukorras, mis kätkeb endas minevikus toimunud ülekohtu põhjustatud emotsionaalset orjust. Tühjendagem karikas, et Jumal saaks selle täita. Lõigakem haav lahti ning laskem mürgil ja kibedusel sealt välja voolata. Vabastagem oma võlglased. Andestagem.

 

Jumala armastus on Kristuses olevate õigete särav voorus.

 

1 Korintose kirja 13: 7 kinnitab Isa, et armastus usub parimat igast inimesest. Selle tõttu on andestus meie eluviis. Kas me mäletame inimesest halvimat ja laseme sel määratleda oma arvamust, meie omavahelist suhet, meie tulevikku? Või kas usume parimat?

 

"... Õige inimese tõsimeelne (südamest tulev, pidev) palve teeb tohutu väe kättesaadavaks" (Jakoobuse 5: 16c). Üks olulisemaid voorusi, mis ilmneb õige inimese elus, on suhtumine andestusse, mis põhineb sellel, et Isa on talle andestanud. Kui me alandlikult palume Temalt abi, et andestada teistele, saadab Ta meile oma võimaldava armu. Selliselt on Jumala armastus välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi (Roomlastele 5: 5). 

Palve:

"Taevane Isa, ma tulen Sinu ette alandlikkuses ja kahetsuses ning avan oma südame sulle. Olen tänulik Sinu armastuse eest, mis katab kinni pattude hulga. Seetõttu otsustan nüüd andestada igaühele, kes on kunagi mulle halba või haiget teinud või rääkinud minust kurja või valetanud mulle või üritanud mind kuidagi kahjustada. Ma vabastan nad nüüd ja õnnistan neid Jeesuse nimel (Matteuse 6: 14-15). Ma palun, et Sa uuriksid läbi mu südame ja paljastaksid mistahes andestamatuse, kibeduse, viha, riiu, vaenulikkuse või pahameele, mis võib-olla minu südames. Ma igatsen, et mu palved võiksid tõeliselt peegeldada seda, mis on Sinu südames. Tänu Sulle Jeesuse vere eest, mis puhastab mind. Ma kuulutan, et olen vaba tõstma oma pühad käed kui ma seisan valvurina eestpalvemüüris. Ma palun seda Jeesuse nimel. Aamen. "

Päev 87. Austa Püha Vaimu

Autor: Amanda Fisher, omanimelise äratusteenistuse direktor

 

"vaid te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad ... (Apostlite teod 1: 8)

 

Mõtisklus:

Minu vaarisa isa Elmer Kirk Fisher oli baptisti jutlustaja, kes sai täis Püha Vaimu Azusa tänava ärkamise esimestel päevadel. Ta aitas juhtida koosolekuid Azusas ja lõpuks asutas partnerkoguduse, mida nimetati Ülemise toa misjoniks. Neil oli loosung, mis rääkis elavalt, kuid samas lihtsalt sellest, mis nende jaoks tähtsaim oli: "Ülenda Jeesus Kristust; Austa Püha Vaimu".

Nagu paljud Azusa tänava juhid, tuli Fisher kogudusest, kus põlati seda, mida ta oli nüüd kogemas Püha Vaimu väe läbi. Selle tagajärjel tekkisid uued kogudused, mis austasid Püha Vaimu väge ja väeavaldusi. Tänasel päeval läheb Vaimuga täidetud kogudustel Ameerikas hästi, kuid ma küsiksin, kas me ikka veel samavõrra väärtustame Püha Vaimu austamist?

 

Üks parimaid viise, kuidas Azusa tänaval austati  Püha Vaimu, oli täielik avatus sellele, mida Vaim iganes tahtis koosolekutel teha. Kuna neil oli nälg vastu võtta mida iganes Issandal varuks oli, kogesid nad sageli ilminguid või kohtumisi, mis tundusid imelikuna, sarnaselt Apostlite tegude raamatuga, kui Püha Vaim tuli ja teised inimesed arvasid, et nad olid purjus. Azusa tänaval oli enamik asju, mida nad kogesid, neile võõras, sest isegi keeltega rääkimine, mis on paljudele meist nüüd tavapärane, oli peaaegu täiesti uus nähtus selle rahva jaoks sel ajal.

 

Sellise uudsuse tõttu olid nad avatud täiesti uuele paradigmale ja arusaamale, kuidas mõista kohtumist Jumalaga. Nende südamed olid ootuses kogeda rohkem; ja kuigi alati ei õnnestunud kõik õigesti, olid nad valmis tegema mõningaid vigu, et mitte ilma jääda sellest, mida Püha Vaim tegi nende seas. Jumal ei kartnud nende vigu. Püha Vaim näitas end nende keskel, sest teda austati - nad tahtsid Teda, ükskõik, mismoodi see välja nägi.

Tulevasel Vaimu väljavalamisel avagem oma südamed täielikult Püha Vaimu voole, kuidas see iganes ka välja ei näeks. Ja veel, viigem oma austus järgmisele tasemele, tehes midagi sellega, mis meile on antud. Aeg on käes, et võiksime näha reformatsiooni meie maal ning tungida edasi, kuni oleme tõeliselt kohtunud Jumalaga, et seejärel tuua muutus maailma meie ümber, kõndides väes, mille oleme saanud.

 

Palve:

"Jumal me täname Sind Sinu Püha Vaimu eest. Tule oma väega, kuidas iganes see ka välja ei näeks, ja õpeta meile, kuidas Sind austada. Kingi meile armu olla avatud sellele, mida Sina tahad teha meie sees ja meie kaudu, nii et me võime näha muutusi enda ümber. Aamen. "

Päev 86. Ainukordne võimalus on meile avanemas

Autor: Jennifer Miskov, raamatute autor ja kõneleja

 

Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi; (Jesaja 61: 1)

Mõtisklus:
Käes on aeg tõusta ja särada. Täna on see päev, kui tuleb sukelduda ja mitte tagasi vaadata. Ole keskendunud Jeesusele. Vasta koheselt Püha Vaimu juhtimisele. Nõjatu Isa südame najale. Nüüd on meie hetk särada. Meie põlvkonnale on antud suur võimalus suunata  järgmise 100 aasta ja rohkemagi eluolu.

Kui see miljardiline hingede lõikus kord vabastatakse, kas poleks tore, kui vastpöördunud oleksid koheselt tervitatud Jumala perre, õpetatud jüngriteks praktiseerima tunnustähti ja imetegusid, sest neil on lähedane osadus Jeesusega? Meil on selline fantastiline võimalus luua uute kristlaste jaoks parimad tingimused perekonnana, armastuses, läheduses ja Jumala väes. Mida me teeme vastutusega, mida Jumal on meile usaldanud?

Sa oled sündinud just praeguse hetke jaoks. Jumal on kutsunud ja varustatud sind, et suudaksid jääda püsima. Tema on alati sinuga.

Julgustagu sind Frank Bartlemani üleskutse, kirjutatud juunis 1906, vaid mõni kuu pärast Azusa tänava ärkamise puhkemist:

"Võimalus, mis on mööda lastud, on igaveseks kadunud. On aeg, mil tõusulaine on kerkimas meie ukselävele. Võime siis sisse hüpata ja saada kantud imelistesse õnnistustesse, edusse ja  võitudesse. Seistes kaldal külmavärinates, arglikult või halvatud tardumuses sellisel ajal, tähendab jääda ilma kõigest ning läbi kukkuda nii siinses elus kui ka igavesti. Jah, see on meie vastutus!

Jumala armu ja poolehoiu vägev tõusulaine on ka praegu rullumas meie poole, oma palves suunatud teekonnal. “Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna” (Ps. 46: 5). On aeg “kokku saada” ja hüpata sisse, nii individuaalselt kui kollektiivselt. Me oleme ristitud “ühe Vaimuga üheks ihuks” (1 Kr Cor. 12:13). Pangem maha kõik lihalikud tülid ja vaheseinad, mis meid lahutavad üksteisest ja Jumalast. Kui me oleme Tema ihu, oleme 'üks ihu".

Meie elu ainukordne võimalus, mida antakse kord sajandis, on meile avanemas, me võime sellest kinni haarata või selle igaveseks kaotada. Pole aega viivitada. Tegutse kiiresti, muidu ​​võtab keegi teine su krooni. Oh, Kristuse kogudus, ärka! Saa ristitud väega. Siis lenda päästma teisi. Ja kohtuma oma Jumalaga."

Palve:

Püha Vaim, ärata meid!