Sunday, April 3, 2016

Päev 92. ‘Kuidas nelipüha Los Angelesse tuli', 2. osa


Päev 92. ‘Kuidas Nelipüha Los Angelesse tuli', 2. osa
Autor: Frank Bartleman (1925)
Jutluste teemasid ega pealkirju ei teatatud ette, ka mitte erikülalistest kõnelejaid. Keegi ei teadnud, mis tulla võib või mida Jumal tegema hakkab. Kõik oli spontaanne, Vaimu juhtimisel. Tahtsime kuulda Jumalalt, kelle iganes kaudu Tema tahtis rääkida. Me ei vaadanud "isikute peale". Rikkad ja haritud olid võrdsed vaeste ja harimatutega ning neil oli palju raskem iseenesele surra. Me märkasime ainult Jumalat. Kõik olid võrdsed. Üksi liha ei võinud saada au Tema ligiolus. Jumal ei saanud kasutada iseteadlikke. Need olid Püha Vaimu koosolekud, mida juhtis Issand. Oli vaja, et see kõik algas tagasihoidlikes oludes, et hoida eemal isekat inimfaktorit. Kõik tulid alandlikult kokku Tema jalge ette. Kõik nägid ühesugused välja, ja kõik oli meil ühine, vähemalt selles mõttes. Sarikad olid madalad, kõrge pidi saama madalaks. Selleks ajaks, kui inimesed jõudsid "Azusale", olid nad muutunud alandlikuks, valmis vastu võtma õnnistust. Söödaküna oli seega asetatud tallede, mitte kaelkirjakute jaoks. Kõik võisid sinnani ulatuda.
 
Alguses  ei olnud meil "Azusas" muusikariistu. Tegelikult ​​ei tundnud me neist puudust. Nende jaoks ei olnud kohta meie jumalateenistustel. Kõik oli spontaanne. Me isegi ei laulnud lauluraamatutest. Kõik vanad, tuntud kirikulaulud lauldi mälust, elavakstegeva Jumala Vaimu saatel. "On tulnud Trööstija" oli võib-olla üks kõige sagedamini lauldud laule. Laulsime seda värske, võimsa südamest tuleva kogemusega. Oh, kuidas Jumala vägi täitis meid ja elevil hoidis. Siis olid veel "vere" laulud väga populaarsed. "Elu on veres," Siinai, Kolgata ja Nelipühi, kõigil oli oma õige koht "Azusa" töös. Aga "uus laul" oli täiesti erinev, seda ei olnud teinud inimene ja seda ei saa edukalt võltsida.
 
Meid vabastati sealsamas kiriklikust hierarhiast ja võimu kuritarvitamisest. Tahtsime vaid Jumalat. Kui me alguses jõudsime koosolekule, tahtsime me vältida nii palju kui võimalik inimlikku kontakti ja tervitusi. Me tahtsime kohtuda kõigepealt Jumalaga. Panime oma pead kuhugi pingi alla toa nurgas, et palvetada ja kohtusime inimestega ainult Vaimus, ega tundnud neid enam "liha järgi". Koosolekud algasid ise spontaanselt, tunnistuste, kiituse ja ülistusega. Tunnistusi ei kiirustatud takka. Meil ei olnud eelnevalt kokku lepitud programmi, millest oleks pidanud kramplikult kinni pidama, et mitte ajahätta jääda. Meie aeg oli Issanda käes. Meil oli päris tunnistusi, värsketest südame kogemustest. Muudel juhtudel oli nii, et mida lühem tunnistus, seda parem.
Tosin inimest võis seista oma jalgadel ühekorraga, värisedes võimsalt Jumala väe all. Me ei pidanud saama juhtnööre üheltki maiselt juhilt. Ja me olime vabad seadusetusest. Me olime koosolekutel vait palves Jumala ees, mõeldes vaid Temale. Kõik kuuletusid Jumalale, tasaduses ja alandlikkuses. Austuses "eelistasime üksteist." Issand võis läbi murda ükskõik kelle kaudu. Me palvetasime selle eest pidevalt. Lõpuks tõusis keegi püsti võitud sõnumiga. Tundus, et kõik tunnustasid seda ja andsid talle teed. Selliseks kõnelejaks võis olla laps, naine või mees.Ta võis olla keegi tagaistmelt või eestpoolt. Polnud vahet. Olime rõõmsad, et Jumal töötab. Mitte keegi ei soovinud näidata iseennast. Mõtlesime vaid sellest, kuidas kuuletuda Jumalale. Tegelikult valitses seal Jumala atmosfäär, mis keelas inimestel, kui nad just end häbistada ei tahtnud, ennast välja pakkuda ilma reaalse võidmiseta. Ja ilma võidmiseta ei pidanud seal keegi kaua vastu. Koosolekuid juhiti Vaimu poolt, troonisaalist. Need olid tõeliselt imelised päevad. Olen tihti öelnud, et ma pigem elaksin kuus kuud sellisel ajal kui viiskümmend aastat tavalist elu. Aga Jumal on täpselt seesama täna. Ainult meie oleme muutunud." Raamatust “Kuidas Nelipüha Los Angelesse tuli” (1925)
 
Palve:
"Tule, Püha Vaim, muuda meid, anna meile silmad nägema ja kõrvad kuulma Sinu südant ja mõistma Sinu igatsust neil päevil. Juhi meid, kui me valmistame oma südameid Sinu tulevase liikumise ja ülemaailmse ärkamise jaoks."

No comments:

Post a Comment