Päev 61. Jumal kuuleb

Autor: Dean Briggs, the Call

"Ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist” (Psalm 40:1)

Mõtisklus

Kuidas mõistame ja rakendame tõde, et Jumal meid kuuleb? Vaatleme lähemalt. Taevases auhiilguses, Jumal, keda on võimatu ettegi kujutada, poleks mitte vähem täiuslik, kui ta otsustaks meie eludesse üldse mitte sekkuda. Ta on juba andnud inimesele kõik: elu, tõe, väärikuse. Mida rohkem tahtagi? Kuid omast vabast tahtest tuli Ta meile lähedale. Armastus toob Teda meie juurde. Ta on valinud endale rahva ja olnud tegev meie ajaloos. Ta juhendab, kaitseb, vabastab ja parandab meid. Ta on koos meiega, Immanuel. Püha Vaim on asunud elama meie inimkehadesse.

Jumal, keda on võimatu ettegi kujutada … elab sinu sees. Rabav.

Lahutamatuks osaks teadmisest, et Tema on isiklikult hoolt kandmas me elude eest, on see, et kui me Teda hüüame, siis Ta kuuleb meid. Need järgmised nelikümmend päeva paastu ja palvet ärkamise eest võid olla kindel, et sind kuuldakse. Jumal paneb Sind tähele, mitte mingil passiivsel moel ega ka vaevalt viitsides. Taavet ütleb, et ta kummardub ise meie poole. See on armas kujutluspilt. Jumal ise kummardub sinu suunas.

Õige arusaam sellest tõest tähendab, et meil on teatud vastutus selles imelises suhtes karmi, kuid hellasüdamelise Jumalaga. Kuna on kindel, et Ta meid kuuleb ...siis mida me Talle ütleme? See on meie osa. Mis on kaalul? Mis sõltub meie häälest? Milliseid koormaid me kanname, mille jaoks pole muud lohutust ega abinõud kui vaid Tema? Ühesõnaga, mille pärast me hüüame need nelikümmend päeva? Ole konkreetne. Ole julge. Sügaval sisemuses igatseb Jumala Vaim, nii nagu sügavik hüüab sügavikule, vastata sellele kriisile sinu kaudu ja kuulda, et sina selle välja ütled.

Mõtle sellele, et kui Bartimeus, ilmselgelt pime kerjus, seisis Jeesus ees, küsis Issand küsimuse, mis on peaaegu solvav oma iseenesestmõistetavuses. Ta rääkis ju pimeda mehega! "Mida sa tahad?" küsis ta. Seejärel kuulas ta teda, olles täielikult tema päralt oma armastuse kaudu. Bartimeuse hetk oli tulnud. Jumal, lihaks saanud tema ees, kummardub tema pimedate silmade poole, valmis reageerima. Kas pole ilmne, Jeesus? Ma olen pime! Mul on vaja nägemist!

Ei, Bartimeus, tegelikult ei ole see alati selge, mida me tahame Jumalalt--kõige vähem veel meile endile. Me tunnetame intensiivselt oma paljusid vajadusi õige mitmel tasandil, kuid meil pole alati selgust. Bartimeus oleks võinud küsida mitmeid asju: 1) paremat jalutuskeppi; 2) tuntavat rahalist läbimurret, et ta ei peaks kulutama nii palju aega kerjamisele; 3) saatjat, kes aitaks tal liikuda parimate kerjamispaikade vahel. Kui Jeesus poleks olnud tervendaja või kui Bartimeus oleks teda teadnud ainult kui võimsat, mõjukat, prohvetlikku ja tarka, oleks ta võinud soovida millist iganes neist eespool nimetatutest või midagi hoopis muud ... kuid mitte tervenemist.

Palveinimene, praegusel hetkel ajaloo ristteel, mida sa otsid? Eestpalve kuulsusrikas privileeg on muuta vajadused konkreetseks abipalveks halastuse ja taastamise eest. Need ei ole nelikümmend päeva häda, vaid nelikümmend päeva aukartust ja auhiilgust. Väljakutse on reaalne. Vajadusi on palju. Aga ära karda! Sinu hääl jõuab trooni ette! Palvete kokkukogumine on sihikindel ja reaalne tegevus Taevastes kodades. Martin Luther ütles: "Palve ei ole Jumala vastumeelsuse ületamine, vaid tema tahtelisusest kinni haaramine". Seda mõistes, nüüd, kui Jeesus kummardub meie poole … "Mida sa tahad, et ta Sulle teeks?"

Palve:
"Jeesus, anna mulle silmad näha ja kõrvad kuulda. Taaveti Poeg, halasta. Tervenda meie maa."