Päev 64. Taevas jälgib meid

Autor: Lou Engle, theCall kaasasutaja

"Seetõttu ka meie, keda ümbritseb nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu." (Heebrealastele 12: 1)

Mõtisklus

Kakskümmend aastat tagasi lugesin raamatut eestpalvetest, mis eelnesid suurele Azusa tänava ärkamisele. See raamat,  Frank Bartlemani “Azusa tänav”, pani mu südame põlema. Paastusin mitmeid päevi, hüüdes Jumala poole eesõiguse eest näha sellist Jumala auhiilguse ilmnemist oma eluajal.

Minu igatsus ärkamise järele kulmineerus ühel ööl valjude karjete ja pisaratega, anudes tundide kaupa taeva poole, et mulle antaks Frank Bartlemani mantel (st võidmine). Tahtsin näha ärkamist ja mitte ainult lugeda sellest. Tahtsin, et mu lapsed elaksid ärkamise ajal. Tahtsin palvetada nagu see mees, Bartleman. Järgmisel hommikul tuli üks mu sõber mulle külla, teadmata midagi minu meeleheitlikust eelmisest ööst. Suure tõsidusega rääkis ta mulle unenäo, mille ta oli näinud tol samal ööl. Unenäos nägi ta suurt musta raamatut ja selle pealkiri oli söövitatud suure valge kirjaga: ÄRKAMINE. Ta pööras ette esikaane sisekülje ja seal oli Frank Bartlemani pilt. Ta ütles mulle äärmiselt tõsiselt: "... Ja Lou, tema nägu muutus sinu näoks!"

See unenägu on olnud minu elu tähiseks. Ma tean, mis on kirjas minu saatuse raamatus.

Sellest ajast alates olen püüdnud kanda seda mantlit ning kahjuks pole ma vähemalt oma silmis selle suure mehe eluni küündinud. Aga mida muud ma teha saan? Mul pole muud võimalust, kui edasi pürgida. Võib-olla langeb see mantel kohe üle kogu maailma. Kus on Eliisad, meie Jumala sulased? Kes õhutaks end kinni haarama Jumalast palve ja paastumisega, kuni Õiguse Poeg tõuseb kui kotkas ning paranemine on tema tiibadel? Kas see võib olla Ameerika parim aeg või on see hoopis Ameerika viimane kutse?

Veidi aega hiljem tundsin ma tugevalt midagi “Bartlemani hetke” taolist. Hämmastaval kombel tuli ühel õhtul mu juurde vend, kes ei teadnud mu südame igatsusi ning rääkis oma unenäo. Ta ütles, et nägi unes, et Frank Bartleman oli  suure tunnistajate pilve hulgas ja ta mõistis, et meid jälgitakse. "Seetõttu ka meie, keda ümbritseb nii suur pilv tunnistajaid, pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu."

Ma ei tea, mida William Seymour tundis enne Vaimu väljavalamist. Kas tal oli tunne, et ta oli vales kohas? Kas ta teadis, et tema ja ta kaaskondlased saavad lähipäevil olema suure taevase sissetungi epitsentris? Kas ta oli heitunud?

Palve:
"Jumal, aita meil tajuda seda aega, mis meile ajaloos on antud ja seista Sinu ees ootusärevalt. Jumal, leia need, keda oled pühitsenud, kes pressivad eestpalvetega edasi neil päevil. Sest üsna varsti võime me võib-olla näha Sinu Vaimu väljavalamist meie üle, sest Sina isegi tuled tõesti varsti tagasi. Kristuse nimel, aamen! "