Autor: Dean Briggs, theCall
“Ta tõmbas mind üles, välja õuduse august…” (Ps 40:3)
Mõtisklus:
Jumal võiks ju meiega kergesti tõreleda järjepidevuse puudumise pärast. Ta võiks meile näidata, kui maha me oleme jäänud Tema ootustes meie suhtes. Sellegipoolest, kui me hüüame, tõuseb ta ustavalt, et kaitsta oma lepingulist armastust.
Jesaja hüüdis: "Oh, et sa ometi käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla" (Js 64: 1). Paastumise ajal on see meie hüüd: Sekku, oh kuningas! Tule alla ja külasta meie maad! Pangem tähele, kuidas Jesaja hüüd ühendab Taaveti öeldu 40. psalmis, kus kaks võtmesõna on “üles” ja “välja”. Tema tuleb alla, et ta võiks meid tuua üles ja august välja! Selline on alati olnud Jumala olemus. Ta tuleb alla, et meie saaksime üles tõstetud. Ta tuli alla Aadama langenud inimsoo juurde ja prohveteeris, et pääste saabub Eva kaudu. Ta tuli alla Aabrami juurde, et kuulutada tõotuse täitumist Iisaki kaudu. Ta tuli alla Siinai mäele, et muuta üks orjade punt vallutajaks rahvaks, kelle tugevuseks on Jumala tundmine, mis annab neile võidu nende uuel maal.
"Ja kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki tema käske, ... Issand paneb vaenlased, kes kipuvad sulle kallale, su ette kaotust kandma: ühte teed nad tulevad su vastu, aga seitset teed nad põgenevad su eest." (5 Moosese 28: 1, 7)
Kui inimesed oleksid vaid kuuletunud Jumala sõnale, oleks võit olnud kindel. Kuid isegi see oli ainult sellepärast, et Jumal tuli alla. Seega, Petlemmas, lihase inimlapsena, alandas ta end kõige enam, et taastada meid täielikult, tõsta kõrgeimatesse sfääridesse, isegi tõsta meie olemasolu maisest taevalikku.
Kuni. Jumal. Sekkub.
Kõik muutub, kui Tema tuleb alla. Me tõuseme, sest Tema tõstab meid. Kas see ei ole väärt ootamist ja hüüdmist Tema poole?
Palve:
"Oh Jumal, kärista taevad lõhki ja tule alla, sest me vajame Sind väga! Kuigi me oleme hüljanud Sinu teed, jääb Su halastus ometi, ja see on tugevam kui meie vastuseis. Me seisame Sinu tõotuste peal, mis on kinnitatud Sinu vere läbi. Murra sisse oma päästega. Sekku Californias! Lase uuel Jeesus-liikumisel tõsta meie rahvas välja hävituse ja mässumeelsuse august ja taasta õigluse pärand üle meie maa."
“Ta tõmbas mind üles, välja õuduse august…” (Ps 40:3)
Mõtisklus:
Me paastume nii isikliku kui ka rahvusliku ärkamise pärast. Me paastume läbimurde ja lähedase osaduse eest. Me paastume, sest ainult Jumal saab meid päästa õuduste august sõna otseses mõttes.
Hea uudis on see, et Jumal mitte ainult ei kuule meie palveid, vaid Ta ka tegutseb nende põhjal. Ta on pühendunud Isa, ustav karjane, kiivas armastaja, võimas kuningas, õiglane kohtunik, võimas Päästja. Lepingurahvana kipume Teda tihti unustama. Muidugi on meil teda alati vaja, aga oi, kui lühike on meie mälu! Head ajad muudavad meid nii lihtsalt sõltumatuks ja enesega rahulolevaks, kuni asjaolud muutuvad taas ja meie selg on jälle vastu seina. Siis tuleb Ta meile meelde. Kui “lõvid ja karud” möirgavad, kui saatanlikud rünnakud ähvardavad meid hävitada, hüüame me Tema poole ja pöördume uuesti usalduslikult ja Temast sõltudes.
Jumal võiks ju meiega kergesti tõreleda järjepidevuse puudumise pärast. Ta võiks meile näidata, kui maha me oleme jäänud Tema ootustes meie suhtes. Sellegipoolest, kui me hüüame, tõuseb ta ustavalt, et kaitsta oma lepingulist armastust.
Jesaja hüüdis: "Oh, et sa ometi käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla" (Js 64: 1). Paastumise ajal on see meie hüüd: Sekku, oh kuningas! Tule alla ja külasta meie maad! Pangem tähele, kuidas Jesaja hüüd ühendab Taaveti öeldu 40. psalmis, kus kaks võtmesõna on “üles” ja “välja”. Tema tuleb alla, et ta võiks meid tuua üles ja august välja! Selline on alati olnud Jumala olemus. Ta tuleb alla, et meie saaksime üles tõstetud. Ta tuli alla Aadama langenud inimsoo juurde ja prohveteeris, et pääste saabub Eva kaudu. Ta tuli alla Aabrami juurde, et kuulutada tõotuse täitumist Iisaki kaudu. Ta tuli alla Siinai mäele, et muuta üks orjade punt vallutajaks rahvaks, kelle tugevuseks on Jumala tundmine, mis annab neile võidu nende uuel maal.
"Ja kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja pead hoolsasti kõiki tema käske, ... Issand paneb vaenlased, kes kipuvad sulle kallale, su ette kaotust kandma: ühte teed nad tulevad su vastu, aga seitset teed nad põgenevad su eest." (5 Moosese 28: 1, 7)
Kui inimesed oleksid vaid kuuletunud Jumala sõnale, oleks võit olnud kindel. Kuid isegi see oli ainult sellepärast, et Jumal tuli alla. Seega, Petlemmas, lihase inimlapsena, alandas ta end kõige enam, et taastada meid täielikult, tõsta kõrgeimatesse sfääridesse, isegi tõsta meie olemasolu maisest taevalikku.
Selliste “sünnitustega” kaasneb tahes tahtmata suur surve. Nii survestavad meid rahvuslikud ja moraalsed kriisid. Majandus tõmbub kokku. Hiiglased hulguvad maa peal ringi. Võib tunduda, et väljapääs puudub. Ja nii ongi. Meie häving on möödapääsmatu. Oleme õuduste augus, mille oleme tavaliselt ise endale kaevanud. Ei ole pääseteed.
Kuni. Jumal. Sekkub.
Kõik muutub, kui Tema tuleb alla. Me tõuseme, sest Tema tõstab meid. Kas see ei ole väärt ootamist ja hüüdmist Tema poole?
Palve:
No comments:
Post a Comment