Autor: Cheryl Amabile, palvemisjonär ja ülistusjuht organisatsioonis the Call
Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud ... Jesaja 11:11
Mõtisklus
Mitu aastat tagasi ärkasin ühel ööl ning kogesin Jumala tuntavat ligiolu oma toas. Kogu õhustik tundus elektriline. Vaatasin oma digitaalset kella, mis näitas 11:11 ja ühtäkki kuulsin Jumlat rääkimas minu sisemise hääle kaudu: "IGA - ÜKS - TÄIELIKULT - PÜHENDUNUD". Sõnade rõhutamine langes kokku nende nelja ühega minu kellal. See oli kõik, mida kuulsin ja õhkkond ruumis normaliseerus õige pea.
Järgmisel päeval mõtisklesin, mida olin kogenud eelmisel õhtul. Tekkis mõte otsida üles Piibli 11. raamat, 11. peatükk 11 ning salmid 1-11, et näha, kas sellel võiks olla midagi pistmist "täielikult pühendunud" olemisega. Sattusin kirjakohta 1 Kuningate 11: 1-11, mis rääkis, kuidas kuningriik võeti Saalomonilt, sest "ta süda ei olnud täielikult pühendunud Issandale, tema Jumalale" (salm 4). Paar salmi hiljem selgitatakse, kuidas Jumal seejärel tõstis Saalomonile vastase, kes pani asjad liikuma nii, et Kuningriik jagati kaheks. Saalomoni jagatud südame tagajärjel tekkis lõpuks jagunenud rahvas! Sellisel moel õppisin mina tundma esimest piibellikku juhtumit ühtsusest ja lõhenemisest.
Huvitaval kombel saab Saalomoni lugu lihtsalt võrrelda tema isa Taavetiga. Laulus 86:11 kuuleme Taaveti palvet: "Ühenda/kinnita mu süda kartma oma nimi". Pühakiri räägib veel, kuidas Taavet oli ‘Jumala südame järgi mees’.
Olgu lahinguväljal või kuningatroonil, Taavet toimetas ikka Selle Ühe nimel ja väes, kellega tema süda oli kooskõlas ja kõik Iisraeli suguharud tulid kokku sellest liidust osa saama. Niiviisi näidatakse meile kahe põlvkonna jooksul seoseid põhjuse ja tagajärje vahel, kuidas kummagi kuninga pühendumine Jumalale mõjutas kogu rahva ühtsust.
Nüüd on ajaloo valgusvihk suunatud meie peale.
Nagu öeldakse 2. Ajaraamatu 16: 9:, ‘Sest Issanda silmad jälgivad kogu maad, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole (kelle südamed on täielikult pühendunud Temale)’. Mis oleks, kui kasutaksime praegust hetke, et uurida läbi ka oma südamed? On ebatõenäoline, et kellelgi meist on haarem keelatud naiste ja liignaistega, kes meid ahvatleksid nagu Saalomoni, kuid kuidas on hirmude, harjumuste, või igatsustega, mis püüavad meie hinge enda poole kiskuda?
Kujutlege, milline tunne võiks olla siis, kui meil poleks oma isiklikke ambitsioone peale selle, et teha Jumala tahet ja otsida teiste inimeste heaolu. Mis oleks, kui jõuaksime 9. aprillil Azusa kogunemisel staadionile südamega, mis on "täielikult pühendunud"? Mis oleks, kui sinna jõudes avastaksime, et me pole sealjuures ‘ainsad’?
Palve:
Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas,
ega ole niisuguseid tegusid kui sinul.
Kõik rahvad, keda sa oled teinud,
tulevad kummardama su ette, Issand,
ja annavad au sinu nimele.
Sest sina oled suur ja teed imesid,
sina oled Jumal, sina üksi. (Psalm 86: 9-10)
No comments:
Post a Comment