12. augustist alustame taas palveosadusega Kolgata koguduses. Seekord on kavas 3+1 päeva, kui Jumal lubab ja me elame. Kolmel päeval on palveosadus, millele järgneb Palvekoja ülistusõhtu 15. augustil.
Seekordne fookus on: Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad ... (Ap teod 1:8)
I. Kogu kristliku elu ning töö eelduseks on armastuse osadus
Allen Hood on selgitanud kirjakohta, kus Johannese jüngrid Jeesuse jüngreid noomima tulid (Mt 9:14-15): "Religiooni lõppeesmärk on olla koos oma Jumalaga, mitte tunda uhkust selle üle, kui hästi sa religioosseid rituaale täidad. Jeesuse jüngritel pole mingit põhjust hetkel paastuda, sest nende Peigmees on nendega. Aga kuna nad on maitsnud, kui hea on olla koos Jeesusega, siis tuleb aeg, kui nad paastuvad. Ja mitte ainult. Kuna nad on sattunud armastusesõltuvusse Jumalast, siis teevad nad Tema heaks mida iganes, et hoida Teda enda juures. Paastumine on see kõige väiksem asi, nad ei pelga lõpuks isegi mitte surma minna.
Selline on Jeesuse juhtimisstrateegia: panna jüngrid endasse armuma selliselt, et miski muu enam ei toida ega janu ei kustuta. Ja kurb on see, et inimesed, kes on näinud ja kogenud kõige enam (nt Johannese jüngrid), ei lähe ise sisse sellesse armastuse osadusse. Ise ei lähe ja teistel seisavad ka tee peal ees, õpetades õpetusi, mis vaid inimeste käskimised on. See on suur müsteerium, ütleb lektor, mystery of the iniquity and lethargy of the heart-- inimsüdame patu ja unisuse/letargia müsteerium."
Jeesus valis oma teenistuse alguses endale 12 jüngrit. Markuse evangeeliumis on selgelt näha, mis oli tema eesmärk: 'Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama' (Mk 3:14). Esimene põhjus on niisiis osadus, 'et nad oleksid temaga'. Seesama mõte tuleb välja ka Luuka evangeeliumi 10. peatükist, kui Jeesus läkitab 70 jüngrit välja, andes neile väe vaenlase kõige väe üle (Lk 10:17-19). Ja loomulikult on rõõm suur, kui jüngrid tagasi tulevad. Selle peale aga manitseb neid Jeesus: "Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!”"(Lk 10:20).
Põhjus on ju tegelikult lihtne. Kogu vaimulik töö on ikkagi ajalik, see lõpeb ära siinses elus. Taevas ei ole ühtki haiget, keda tervendada ega ühtki kurja vaimu, keda välja ajada ega ühtki nõtra, keda kinnitada. Armastuse osadus on aga igavene. Taevas saab toimuma lõputu palve ja ülistus ning Taevase Kuninga imetlus. Kui me ennast siin ilmas sellega harjutanud pole, siis olleski taevasse jõudnud võib selline pidev ülistus paras vaev olla, omamoodi põrgugi.
II. Iga töötegija/kristlase identiteet peab olema Kristuses
Henri Nouwen on öelnud: On olemas viis valet identideedi kohta:
Kristuse identiteet tähendab seda, et mis iganes mu elus ei juhtuks, ma tean ja olen veendunud, et
Ma ei pea siis enam 'pongestama', et Jumalale või kaaskristlastele meeldida. Võin lahti öelda kõigist pingutustest oma välist imidžit poleerida sisemise arvelt. Võin ära heita manipuleerimise ja kontrollimise oma kodakondsete üle. Võin olla haavatav inimestega suheldes, sest minu kindlus tuleb Jumalalt ja ma olen talle andnud voli minuga teha seda, mida Tema tahab. Kui mul läheb hästi, on see auks Temale, kui ma jään häbisse, siis on seegi tulnud Tema käest ning küll Tema mind siis ülendab omal ajal ja ehk isegi kasutab mu murtust oma riigi edendamiseks.
III. Väe puudumine on märk armastuse osaduse puudumisest/vähesusest
Jumalal ei ole raske meile anda väge. Ta on seda tõotanud. Miks see tõotus siis üldjuhul ei kehti? Inimsuhetes on nii, et kui oleme armunud, on meil väge ja jõudu, võime kauem üleval olla, võime teha pea võimatuid asju oma armsamale ja armsamaga koos. Kui aga midagi tuleb meie vahele, siis on jõuetus, viitsimatus, tähelepanematus, jne jne. See on tegelikult märk, et midagi on valesti kusagil hoopis sügavamal ning kerged lahendused siin ei aitaks. Kui probleem jääb lahendamata, levib see kui vähktõbi.
Variserid, Jeesuseaegne vaimulik eliit, olid kahtlemata tundnud seda pinget õige õpetuse ja õige praktika vahel. Arvates endal olevat tõe monopoli, said nad väga hästi aru, et Jumala käskude pidamine omast jõust täiesti võimatu ülesanne on. Selle asemel aga, et tunnistada oma viletsust ja Jumala ette sellega tulla, olid nad valinud metoodikate ja tehnoloogiate tee... et vähemalt nominaalselt oleks asi korras (JOKK). Süda aga kärbub sellise lähenemise puhul.
Seega on loomulik, et varisere intrigeerib Jeesuse meelevald ja nad küsivad, kust ta selle sai (Mt 21:23-27). Nad on ennast 'uskunud' pühaks ja õiglaseks, aga väge ei ole ja hinges on tühjus, kui natukenegi kauemaks sissepoole vaatama jääks. Nad on "usu kaudu" vastu võtnud, et kõik on uueks saanud ja läheb/peab minema paratamatult tõusuteed. Väge aga ei saa keegi endale ette kujutada ega 'ära uskuda', nagu kõike muud. Inimesed, kes on enda suhtes ausamad, näevad, et siin on käärid ning selline valeenesekindlus pigem pelutab neid nii kogudusest kui Jumala juurest.
Jeesus ei vasta variseride küsimusele, vaid paneb nad pigem valiku ette, et nad südames võiksid Jumala poolt otsustada. Nad valivad aga kätelaiutamise, sest mõlemad Jeesuse pakutud variandid oleksid olnud seotud liigsete riskidega nende ajalikus elus ja välises lugupidamises ning nii nad ennast armust ilma jätavadki.
IV. Kuidas ma tean, et mu elus puudub vägi?
1) Mu tunnistused Jumala tegudest mu elus on jäänud kuude või aastate või aastakümnete taha. Mu elus pole jälge Jumala värskest võidmisest.
2) Jumala Sõna on 'kinni', ma ei koge lugedes Tema eluandvat väge ega Tema magusvalusat puudutust, mis mind õrnalt meeleparandusele suunab. Sõna ei ole mu meelsuse ega mõtete hindaja. Elan illusioonis, et võin teha kõike, mida tahan, sest Jumal armastab mind kõigele vaatamata (vt Hb 4: 12-13)
3) Mu elus on 'hingamine' asendunud 'hingeldamisega' (Hb 4:9-11). Muretsen ja rahmeldan, tunnen süümepiinu ja kogen, et kõik mu ümber on justkui kildudeks purunemas.
4) Mu palve koosneb peamiselt 'ostunimekirjast' Jumalale --toon Tema ette vaid oma ja teiste vajadused, ma ei ülista ega kinnita oma pilku Jumalale ja Tema auhiilgusele.
5) Mu elus on ebajumalad, kes võtavad mu aja ja tähelepanu (Filipi 3:19). Mu pilk on maisetel asjadel.
V. Evangelism ja kristlik töö ilma väeta on saatanast
Andku Jumal armu meile näha iseendid variseridena iga kord, kui loobume Jumala teest ning püüame Jumala asju ajada omast väest, mis sest, et oma parimate arusaamade kohaselt. Jeesus on selliseid inimesi hoiatanud: "Häda teile...! Te rändate läbi mered ja mandrid, et pöörata kas või üks oma usku, ja kui see sünnib, siis te teete temast põrgulise, kahevõrra niisuguse, kui te ise olete" (Mt 23:15).
Mu elus on kogemus, kus kunagi ammu avasin oma sügavaimad haavad ühele 'ülemere' töötegijale, kuid lõpuks oli tagajärjeks, et ta muutus mu jaoks omamoodi kristuseks ehk ebajumalaks. Takerdusime ning klammerdusime üksteise külge ning lõpuks oli lahtirebimine väga valus mõlemale. Vesteldes hiljem selle inimesega jäi kõlama, et mitte päevagi ei möödu tema väga kõrges vaimulikus ametis, kui ta ei mõtle, milline läbikukkumine on tema elu ja teenistus olnud. Ja seda vaatamata välisele särale, tuhandete lemmikuks olemisele ja kõigele muule, millel lõppkokkuvõttes ei ole ju tähtsust.
Ja tegelikult, mõtlesin ma tookord, on tal tohutult vedanud, et ta seda juba praegu siin ilmas mõtelda saab ja ehk annab veel midagi korda seada. Palvetes Jumalani läbi murda. Võidelda Jumalaga niikaua, kuni Tema õnnistab. Otsida oma südame sügavaimatest soppidest põhjusi, miks need asjad juhtusid, nii nagu nad juhtusid. Otsida nii kaua, kuni andestus on leitud, mitte vaid "usu kaudu" endale korrutada, et ju kõik ikka hästi on. Andku Issand jõudu selleks.
Tule ja otsime palves Jumala ees üheskoos lahendusi, kui miski siit loetelust Sind puudutanud on! Kolmel päeval alates pühapäevast, 12. augustist Kolgata koguduse seminariruumis.
Seekordne fookus on: Te saate väe Pühalt Vaimult, kes tuleb teie üle, ja te peate olema minu tunnistajad ... (Ap teod 1:8)
I. Kogu kristliku elu ning töö eelduseks on armastuse osadus
Allen Hood on selgitanud kirjakohta, kus Johannese jüngrid Jeesuse jüngreid noomima tulid (Mt 9:14-15): "Religiooni lõppeesmärk on olla koos oma Jumalaga, mitte tunda uhkust selle üle, kui hästi sa religioosseid rituaale täidad. Jeesuse jüngritel pole mingit põhjust hetkel paastuda, sest nende Peigmees on nendega. Aga kuna nad on maitsnud, kui hea on olla koos Jeesusega, siis tuleb aeg, kui nad paastuvad. Ja mitte ainult. Kuna nad on sattunud armastusesõltuvusse Jumalast, siis teevad nad Tema heaks mida iganes, et hoida Teda enda juures. Paastumine on see kõige väiksem asi, nad ei pelga lõpuks isegi mitte surma minna.
Selline on Jeesuse juhtimisstrateegia: panna jüngrid endasse armuma selliselt, et miski muu enam ei toida ega janu ei kustuta. Ja kurb on see, et inimesed, kes on näinud ja kogenud kõige enam (nt Johannese jüngrid), ei lähe ise sisse sellesse armastuse osadusse. Ise ei lähe ja teistel seisavad ka tee peal ees, õpetades õpetusi, mis vaid inimeste käskimised on. See on suur müsteerium, ütleb lektor, mystery of the iniquity and lethargy of the heart-- inimsüdame patu ja unisuse/letargia müsteerium."
Jeesus valis oma teenistuse alguses endale 12 jüngrit. Markuse evangeeliumis on selgelt näha, mis oli tema eesmärk: 'Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama' (Mk 3:14). Esimene põhjus on niisiis osadus, 'et nad oleksid temaga'. Seesama mõte tuleb välja ka Luuka evangeeliumi 10. peatükist, kui Jeesus läkitab 70 jüngrit välja, andes neile väe vaenlase kõige väe üle (Lk 10:17-19). Ja loomulikult on rõõm suur, kui jüngrid tagasi tulevad. Selle peale aga manitseb neid Jeesus: "Ometi ärge rõõmustage sellest, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud!”"(Lk 10:20).
Põhjus on ju tegelikult lihtne. Kogu vaimulik töö on ikkagi ajalik, see lõpeb ära siinses elus. Taevas ei ole ühtki haiget, keda tervendada ega ühtki kurja vaimu, keda välja ajada ega ühtki nõtra, keda kinnitada. Armastuse osadus on aga igavene. Taevas saab toimuma lõputu palve ja ülistus ning Taevase Kuninga imetlus. Kui me ennast siin ilmas sellega harjutanud pole, siis olleski taevasse jõudnud võib selline pidev ülistus paras vaev olla, omamoodi põrgugi.
II. Iga töötegija/kristlase identiteet peab olema Kristuses
Henri Nouwen on öelnud: On olemas viis valet identideedi kohta:
1) Olen see, mida ma oman
2) Olen see, mida ma teen
3) Olen see, mida teised inimesed minu kohta ütlevad või arvavad
4) Ma pole midagi enamat kui mu elu halvim hetk
5) Ma pole midagi vähemat kui mu elu parim hetk
Kristuse identiteet tähendab seda, et mis iganes mu elus ei juhtuks, ma tean ja olen veendunud, et
1) Jumal on mind armastanud igavese armastusega aegade algusest, sest Jeesus Kristus on surnud minu eest, kandnud mu patud ning mina, olles selle lunastustöö isiklikult vastu võtnud, võin elada ülestõusmise elu alistudes JumalaleKui mu identiteet on Kristuses, on minu esmaseks ülesandeks kultiveerida oma südame aeda, hoida see puhas umbrohust, et Jumalal oleks kohta seal jalutada ning minuga osaduses olla.
2) Ma olen Jumala laps ning Jeesuse Kristuse kaaspärija
3) Koguduse liikmena olen ma Kristuse pruut, kes ühel päeval saab valitsema kogu loodu üle Uues Jeruusalemmas.
Ma ei pea siis enam 'pongestama', et Jumalale või kaaskristlastele meeldida. Võin lahti öelda kõigist pingutustest oma välist imidžit poleerida sisemise arvelt. Võin ära heita manipuleerimise ja kontrollimise oma kodakondsete üle. Võin olla haavatav inimestega suheldes, sest minu kindlus tuleb Jumalalt ja ma olen talle andnud voli minuga teha seda, mida Tema tahab. Kui mul läheb hästi, on see auks Temale, kui ma jään häbisse, siis on seegi tulnud Tema käest ning küll Tema mind siis ülendab omal ajal ja ehk isegi kasutab mu murtust oma riigi edendamiseks.
III. Väe puudumine on märk armastuse osaduse puudumisest/vähesusest
Jumalal ei ole raske meile anda väge. Ta on seda tõotanud. Miks see tõotus siis üldjuhul ei kehti? Inimsuhetes on nii, et kui oleme armunud, on meil väge ja jõudu, võime kauem üleval olla, võime teha pea võimatuid asju oma armsamale ja armsamaga koos. Kui aga midagi tuleb meie vahele, siis on jõuetus, viitsimatus, tähelepanematus, jne jne. See on tegelikult märk, et midagi on valesti kusagil hoopis sügavamal ning kerged lahendused siin ei aitaks. Kui probleem jääb lahendamata, levib see kui vähktõbi.
Variserid, Jeesuseaegne vaimulik eliit, olid kahtlemata tundnud seda pinget õige õpetuse ja õige praktika vahel. Arvates endal olevat tõe monopoli, said nad väga hästi aru, et Jumala käskude pidamine omast jõust täiesti võimatu ülesanne on. Selle asemel aga, et tunnistada oma viletsust ja Jumala ette sellega tulla, olid nad valinud metoodikate ja tehnoloogiate tee... et vähemalt nominaalselt oleks asi korras (JOKK). Süda aga kärbub sellise lähenemise puhul.
Seega on loomulik, et varisere intrigeerib Jeesuse meelevald ja nad küsivad, kust ta selle sai (Mt 21:23-27). Nad on ennast 'uskunud' pühaks ja õiglaseks, aga väge ei ole ja hinges on tühjus, kui natukenegi kauemaks sissepoole vaatama jääks. Nad on "usu kaudu" vastu võtnud, et kõik on uueks saanud ja läheb/peab minema paratamatult tõusuteed. Väge aga ei saa keegi endale ette kujutada ega 'ära uskuda', nagu kõike muud. Inimesed, kes on enda suhtes ausamad, näevad, et siin on käärid ning selline valeenesekindlus pigem pelutab neid nii kogudusest kui Jumala juurest.
Jeesus ei vasta variseride küsimusele, vaid paneb nad pigem valiku ette, et nad südames võiksid Jumala poolt otsustada. Nad valivad aga kätelaiutamise, sest mõlemad Jeesuse pakutud variandid oleksid olnud seotud liigsete riskidega nende ajalikus elus ja välises lugupidamises ning nii nad ennast armust ilma jätavadki.
IV. Kuidas ma tean, et mu elus puudub vägi?
1) Mu tunnistused Jumala tegudest mu elus on jäänud kuude või aastate või aastakümnete taha. Mu elus pole jälge Jumala värskest võidmisest.
2) Jumala Sõna on 'kinni', ma ei koge lugedes Tema eluandvat väge ega Tema magusvalusat puudutust, mis mind õrnalt meeleparandusele suunab. Sõna ei ole mu meelsuse ega mõtete hindaja. Elan illusioonis, et võin teha kõike, mida tahan, sest Jumal armastab mind kõigele vaatamata (vt Hb 4: 12-13)
3) Mu elus on 'hingamine' asendunud 'hingeldamisega' (Hb 4:9-11). Muretsen ja rahmeldan, tunnen süümepiinu ja kogen, et kõik mu ümber on justkui kildudeks purunemas.
4) Mu palve koosneb peamiselt 'ostunimekirjast' Jumalale --toon Tema ette vaid oma ja teiste vajadused, ma ei ülista ega kinnita oma pilku Jumalale ja Tema auhiilgusele.
5) Mu elus on ebajumalad, kes võtavad mu aja ja tähelepanu (Filipi 3:19). Mu pilk on maisetel asjadel.
V. Evangelism ja kristlik töö ilma väeta on saatanast
Andku Jumal armu meile näha iseendid variseridena iga kord, kui loobume Jumala teest ning püüame Jumala asju ajada omast väest, mis sest, et oma parimate arusaamade kohaselt. Jeesus on selliseid inimesi hoiatanud: "Häda teile...! Te rändate läbi mered ja mandrid, et pöörata kas või üks oma usku, ja kui see sünnib, siis te teete temast põrgulise, kahevõrra niisuguse, kui te ise olete" (Mt 23:15).
Mu elus on kogemus, kus kunagi ammu avasin oma sügavaimad haavad ühele 'ülemere' töötegijale, kuid lõpuks oli tagajärjeks, et ta muutus mu jaoks omamoodi kristuseks ehk ebajumalaks. Takerdusime ning klammerdusime üksteise külge ning lõpuks oli lahtirebimine väga valus mõlemale. Vesteldes hiljem selle inimesega jäi kõlama, et mitte päevagi ei möödu tema väga kõrges vaimulikus ametis, kui ta ei mõtle, milline läbikukkumine on tema elu ja teenistus olnud. Ja seda vaatamata välisele särale, tuhandete lemmikuks olemisele ja kõigele muule, millel lõppkokkuvõttes ei ole ju tähtsust.
Ja tegelikult, mõtlesin ma tookord, on tal tohutult vedanud, et ta seda juba praegu siin ilmas mõtelda saab ja ehk annab veel midagi korda seada. Palvetes Jumalani läbi murda. Võidelda Jumalaga niikaua, kuni Tema õnnistab. Otsida oma südame sügavaimatest soppidest põhjusi, miks need asjad juhtusid, nii nagu nad juhtusid. Otsida nii kaua, kuni andestus on leitud, mitte vaid "usu kaudu" endale korrutada, et ju kõik ikka hästi on. Andku Issand jõudu selleks.
Tule ja otsime palves Jumala ees üheskoos lahendusi, kui miski siit loetelust Sind puudutanud on! Kolmel päeval alates pühapäevast, 12. augustist Kolgata koguduse seminariruumis.
No comments:
Post a Comment